Arvutite protsessorid
Enne seda oli
ka arendatud spetsiaalselt graafikakaartide jaoks väljatöötatud standardit VLB (VESA local bus), mis aga
kuigi elujõuliseks ei osutunud. 486 toodeti algselt 25, 33, 40 Mhz sagedusega. Oluliseks uuenduseks osutus
protsessori sageduse eraldamine siini sagedusest. See uuendus võimaldas protsessori sisemist takti võrreldes
siiniga kahekordistada ning hiljem ka kolmekordistada. Kahekordse sagedusega tulid turule 486dx2 50, 486
dx2 66 ja 486 dx2 80 (dx tähistas matemaatikaprotsessorit, sx oli ilma selleta). Kolmekordse sageduse
tähistamiseks kasutati lühendit dx4. Nii nägid ilmavalgust 486 dx4 100 ja 486 dx4 120. 486-l võetakse
kasutusele ka konveiertöötlus ja protsessori sisemine vahemälu (cache), mis töötas protsessori sagedusel ning
sealt lugemine ja kirjutamine oli palju kiirem kui põhimälust. Cache suuruseks 486-l oli 8-kb, millest 4kb
andmetele ja teist samapalju käskudele. Protsessor sisaldas 1,2 mln. transistori.
80486DX -Seeriatootmist alustati IV 1989.a