Arvutite ajaloost
1951. aastal Mauchly ja Eckerti juhtimisel ehitati UNIVAC (universaalne
elektrondigitaalarvuti). See oli esimene arvuti, mis suutis töödelda peale arvude suvalisi
sümboleid. Alustati firma UNIVAC elektronarvutite seeriatootmist.
UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli
esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit.
Samal aastal lõid Ukraina NSV TA Matemaatikainstituudi teadlased akadeemik S.
Lebedevi (1902-1974) juhtimisel NSV Liidu esimese universaalne elektronarvuti
( ). Arvutis oli umbes 2000 elektronlampi. 1952.
aastal ehitati elektronarvuti i eeskujul suurarvuti
(). sooritas 8 00010 000 tehet
sekundis ja oli omal ajal maailma kiireim. Põhimälu mahutas 2 048 39-kohalist
kahendarvu. Tollel ajal oli see arvuti Euroopa võimsaim universaalarvuti.
1953. aastal algas arvuti Strela seeriatootmine.