Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaal...
Kodune ülesanne Murdvõrrandi koostamine ja lahendamine Minu ülesanne: Üks suusataja läbis 20 km pikkuse distantsi 20 min kiiremini kui teine. Leia mõlema suusataja kiirus, kui esimese kiirus on 2 km/h suurem kui teisel. Lahenduskäik: Kuna „esimene“ ja „teine“ võivad ülesande lahendamisel ja lahenduse selgitamisel segadusse ajada, siis olgu esimese suusataja nimi Mati ja teise suusataja nimi Kati. Ülesandes antud andmete kohta koostasin tabeli. Järgenvalt selgitan, miks on tabelis andmed just nii kujutatud: Kati kiirus pole teada, seetõttu tähistan tema kiiruse x’iga. Kuna Mati kiirus on 2 km/h suurem kui Katil, saan Mati kiiruseks x+2. Teepikkuse (distantsi) läbimiseks kulunud ajad tuletasin valemist teepikkus teepikkus kiirus = aeg ehk aeg = kiirus Mati läbitud distantsi pikkus oli 20 km, tema kiirus x+2 ja sell...
Siinusteoreem c b a Siinusteoreemi saab kasutada siis, kui on antud 1 külg ja tema vastasnurk ning veel mingi külg või veel mingi nurk. Näide Leia jooniselt b väärtus, kui a=6 ; =41° ; =56° c b 56° 41° 6 =180° - ( + ) =180° - (56°+41°) = 180° - 97° = 83° Siinusteoreem
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
7. Vormsi Põhikooli õpilased mõõtsid 1.-10. detsembrini 2006. aastal iga päev Õpetajale õhutemperatuuri. Mõõtmistulemused on esitatud tabelina. 3 punkti Kuupäev 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T (oC) 8 7 7 7 7 8 8 8 8 8 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Milline oli keskmine õhutemperatuur 2006. aastal 1.-10. detsembrini? MATEMAATIKA 28 29 ...
2. Andmed 2.1 10.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 5 5 4 4 5 5 5 5 3 4 3 5 3 3 3 2.2 11.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 4 5 4 4 3 4 3 4 4 4 3 5 4 5 5 2.3 12.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 4 3 4 3 4 3 3 ...
Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel Roosmarii Sarapuu, 7. klass Liisa Õunpuu, 7. klass Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Inge Vahter Eesmärgid Anda kirjanduse põhjal ülevaade: • lülisambast ja selle kujunemisest lapse- ja noorukieas • kuidas raske koolikott võib mõjutada kasvava lapse lülisammast • 2009-2010 ja 2014. aasta sügisel läbiviidud koolikoti kampaaniast • milline peab olema õpilasele sobiv koolikott ja kuidas seda valida Praktilise töö eesmärk • Praktilise töö käigus kaaluda ühe nädala jooksul SÜG- i 1.-9. klassi kahest paralleelist ühe klassi õpilaste koolikotid ja teha sellest kokkuvõte • Uurida, kui paljudel SÜG- i 1.-9. klassi õpilastel esineb rühihäireid • Uurida, kas lastev...
Matemaatika Riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa3.pdf# Gümnaasium matemaatika 1.-5 kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 10. klass 1. Õppekirjandus: l.Lepmann, T.Lepmann, K.Velsker Matemaatika 10.klassile 2. Õppeaine ajaline maht: 5 kursust (175 tundi) 3. Õppeaine eesmärgid:õpilane 1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 2) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 3) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitul...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Õpetajale 9. Antud on ristkülik külgedega a ja b. Ristküliku sees on viirutatud kolmnurk 4 punkti (vaata joonist). Arvuta viirutatud kolmnurga pindala ruutdetsimeetrites, kui a = 20,5 cm ja b = 60 cm. Kolmnurga alus on ________ ja kõrgus on ________ . 33 b 34 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ 35 MATEMAATIKA a Vastus: _____________________________...
Matemaatika on lõbus Kert Adams AUTORI EESSÕNA See raamat on mõeldud 2 klassile matemaatika treenimiseks.Seda võiks teha koos ema või isaga.Kõik ülesanded on järjestatud teemade kaupa,mis tähendab et kõik teemad tuleb läbi võtta.Juhul kui laps oskab juba nt 2 klassi liitmist ja käib 2 klassis,oleks tarvilik ikkagi algusest alustada,et laps materjali kinnistaks.Lisaks on veel ka iga natukese aja tagant kontrolltöö sarnased leheküljed kus all on hinde lahter kuhu vanem võib lapsele hinde panna ja iga teemal on ka osa punast teksti ,mis tähendab et see tuleb meelde jätta. HEAD LAHENDAMIST 2 KLASS KELL 1H = 60min 30min = pool tundi 15min = veerand tundi 45 min= kolmveerand tundi 1min = 60s TÄIDA TABEL KELL KELL KELL PRAEGU 30 MIN 1H PÄRAST PÄRAST 6.00 8.00 10.40 4.00 8.45 KIRJUTA LÜNKA SÕNAD ABI SAAD KELLAL...
Saku Gümnaasium Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis ? Matemaatika statistika-uurimistöö Koostanud: Siim Seimoja Klass:11RE Juhendaja: Krista Polman Saku Gümnaasiumi õpetaja Saku 2013 Sissejuhatus Kirjutasin uurimistöö teemal: ,, Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis?``. Kirjutasin uurimistöö vastavalt matemaatika kodusele ülesandele, koostada statistika-lühiuurimis enda valitud teemal. Just selle teema valisin ma põhjuse...
Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8. Kolmnurga nurkade summa 28.Positiivsed arvud- de...
Matemaatika 7 klass 1 veerand Across 3. Mitme nullist erineva arvu korrutis on negatiivne,kui negatiivsete arv on 4. korrutis nulliga 8. on alati mittenegatiivne arv 10. Kahe samamärgilise arvu korrutis ja jadatis on 11. Kahe erimärgilise arvu korrutis ja jagatis on 12. Korrutamise vahetuvus sedaus Down 1. Korrutamise ühenduvuse seadus 2. Kahe vastandarvu summa on võrdne 5. Mitme nullist erineva arvu korrutis on positiivne, kui see arv on 6. Kui kahe arvu summa on võrdne nulliga ,siis need on teineteise 7. Nulliga jagada 9. Teineteise vastandarvu absoluutväärtus on
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander 12. klass Uurimustöö Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.3 Histogramm............................................................
Arvuti ajalugu Elvis Liivamägi 10. c klass Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekun...
Ülesanne 1 1, Paranda sisestamise vead, Kasuta tööriista "Otsi ja Asenda" 2, Anna veerule "Arv 4" rahavorrming "Euro", 3, Tee arvutused, Kasuta lahtrite aadresse ja valemite kopeerimist, 4, Kopeeri veerg "Arv 1" 25, reale, Kirjuta veeru nimeks "Kahekordne " ja muuda teksti suunda 5, Korruta veerus "Kahekordne " olevad arvud 2-ga Arv 1 Arv 2 Arv 3 Arv 4 =Arv1+Arv2 =Arv4-Arv2 =Arv1*Arv2 =Arv3/Arv2 1 33 6478 0,23 34 -32,77 33 196,30303 2 34 7839 0,34 36 -33,66 68 230,558824 3 567 346 0,35 570 -566,66 1701 0,61022928 4 1 765 3 567,01 5 3 566,01 4 765 16,56 2 891 435,67 18,558 433,67 33,116 445,5 6 3 ...
Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid .Ligikaudse arvutuse eeskirjad Matemaatika referaat : Nimi : Klass : Õpetaja Tallinn 2011 Sisukord 2 Mis on ligikaudsed arvud?..........................................3 .1 Mis on tüvenumbrid?................................................3 .2 Ligikaudse arvutuse eeskirjad.......................................4 .3 Kasutatud kirjandus..................................................6 .4 ?Mis on ligikaudsed arvud .1 3 Ligikaudne arv (ka lähend või lähismurd) mingi arvuga A (ülesande lahendiga, mõõdetava pikkusega vms.) ligikaudu võrduv arv a. Nii näiteks arvu sageli kasutatav lähend on 3,14. ...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt; F2 F1 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja ...
MATEMAATIKA TÖÖPLAAN 4b. klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja t...
Kooli nimi Nimi 11. klass Uurimustöö KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES? Juhendaja: nimi aasta Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada kas ajaloo hindel on seos ühiskonnaõpetuse hindega või vastupidi. Valisin sellise teema, sest tahtsin teada saada kas ajaloo hinne sõltub ühiskonna hindest või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja. Hüpotees: Kas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse hinded on omavahel seoses? Uurimustöö üldkogum on 9. Klass, millest valimi moodustab 20 õpilast. 10 poissi ja 10 tüdrukut. Hinded sain teada suulise küsitlemise teel. Mõlema aine hinnete puhul on tegemist järjestustunnustega. Kõik arvutused on tehtud Microsoft Excelis vastavate valemitega. 1. Uurimustöö...
REAALARVUD Joosep Andrespuk 10.A Klass Paide 2009 1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud. Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki võrrelda, selleks aga tuli nende hulkade elemente loendada. Nii tekkis naturaalarvude hulk N. Esialgu ei kuulunud null arvude hulka. Alles 7. Sajandil sõnastasid india matemaatikud reeglid arvu 0 kasutamiseks. Neli põhitehet naturaalarvudega on liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z. Kõik täisarvud ning positiivsed ja negatiivsed murdarvud kokku moodustavad ratsionaalarvude hulga Q. Murdudega seoses kasutatakse mõisteid harilik murd, liigmurd ja lihtmurd. On ka veel ...
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0,...
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0,...
TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p/a 1.Kirjuta a)vahetult eelnev arv arvudele b)vahetult järgnev arv arvudele 4020 8009 5000 2799 5010 3019 2000 4899 2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = ...
STATISTIKA TÖÖLEHT 1. Klassi matemaatika kontrolltöö hinded 10-palli süsteemis olid 7, 5, 8, 6, 7, 9, 3, 6, 5, 6, 4, 7, 6, 6, 8, 7, 10, 9, 7, 4, 8, 5, 6, 7, 8, 9, 6, 7, 7, 8. a. Sisesta andmed EXCELi töölehele tulpa A b. Moodusta andmetest variatsioonirida(tulbas), selleks märgista tulp ja vali menüüreast Sort&Filter – ascending. c. Koosta ülesande andmete põhjal sagedus- ja suhtelise sageduse tabel, näiteks selliselt C D E 4 Hinne(x) Sagedus(f) Suhtel. sagedus (%) 5 1 0 0 6 2 0 0 7 3 1 3,3 8 .................. .............................
Kontrolltöö. 10. Klass. Hiina Nimi............ 1.Täida lüngad. 17,5p Hiina kultuuri hälliks peetakse 1)................jõe alamjooksu orgu ja 2) ................. poolsaart. 3)...........sajand eKr. pärinevad sealt leitud kirjamärgid. Need graveeritud4)............kirjamärki, panid aluse hiina 5)........................ . Hiina kultuurile avaldas suurt mõju 6) ...................... õpetus.7) ........ riigi perioodil 8).........eKr - .......pKr tegutsesid pealinnas riigikoolid. Hiinas oli 9)........... ja 10)........... astme koole. Riigikoolide süsteemi rajati alles 11) ..... sajandil. Kooli mindi 7-8 aastaselt ja 12)....... õppeaasta ning õpiti koidukust, kuni 13)......... . Puhkepäevi ei peetud ning koolivaheaegu oli 14).... . Koolis oli range distsipliin. Alguses õpiti pähe lihtsamaid lauseid, hiljem kee...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 2 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1 1. Katsetan väiksemate n-i väärtustega. Tähistan summa -ga. J 2, JJ J = 1 JJJI I JI IIJ. 1 1 J = 2 => $ = = 12 2 1 1 1 1 2 J = 3 => % = + = + = 12 23 2 6 3 1 1 1 1 1 1 3 J = 4 => & = + + = + + = 12 23 34 2 6 12 4 ................. 1 1 1 1 1 1 1 1 1 9 J = 10 => #" = + + + + + + + + = 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 8 9 9...
Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi...
RINGJOON JA SELLE PIKKUS. RINGI PINDALA Matemaatika 6.klass Uued mõisted (ehk millest täna räägime) Ringjoon Ringjoone raadius ja diameeter Ringjoone kõõl ja kaar Ringjoone pikkus Ringi pindala Arv Ringjoon Märgime tasandile (vihikulehele) punkti O. A Võta sirkli haarade vahele mingi pikkus ja pane sirkli teravik punkti O O ning tõmba joon. C Punkti Tekkis O nimetatakse geomeetriline ringjoone kujund keskpunktiks. ringjoon. B Märgi Mõõda OAringjoonele nende = ...... punktid punktide A, B ringjoone OB =kaugus ...... jaOC ...
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ...
Dirgis Jõemaa 9.klass Pythagoras Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``paljuteadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas. Maailma teadusele ja eriti matemaatikale on Pythagorase panus aga olnud märkimisväärne. Talle omistatakse sõna `filosoofia` leiutamine, sa...
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: ·Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks ·Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia onlaiendanühisele ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kui...
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: •Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks •Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia ühisele onlaiendan ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kuisobiv ...
Sir Joseph John Thomson Joseph John Thomson oli inglise füüsik. Ta jõudis katsetega järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Sir Joseph John Thomson sündis 18. detsembril 1856 Manchesteris, Inglismaal. Thomson oli väga andekas õpilane ning ta omandas oma alghariduse väikestes erakoolides. Ta paistis silma oma huviga teaduse vastu. Joshep astus Manchesteri ülikooli ebatavaliselt varakult, juba 14 aastaselt. Sealt edasi viis ta haridustee edasi Cambridge (aastal 1876) ning 1880 aastal sai ta kätte oma Bakalaureuse kraadi matemaatika suunal. 1881 saavutas ta Magistri kraadi ning Doktori kraad oli tal käes 1883. aastaks. Sinna samasse ülikooli jäi ta kuni oma surmani, õpetajaks. Thomson oli imeline õpetaja ning tema käe all sirgusid mitmed tuntud füüsikud, keemikud. Tema õpilastest 6 said hiljem Nobeli preemia füüsika alal ning kaks keemias. Samuti võitis k...
Kool 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE TANTSIMAS KÄIDUD AASTAD Uurimustöö matemaatikas Nimi Klass Juhendaja Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Uurimustöös esinevad mõisted, tähised ja seletused....................................................... 3 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal.......................................................................................... 5 2. Statistiline rida................................................................................................................. 5 3. Variatsioonirida..............................................................................................................
Sindi Gümnaasium Karl Kivila 10.a klass ARVUSÜSTEEMID Referaat Sindi 2015 SISUKORD 1. ARVUSÜSTEEMID.........................................................................................................................3 1.1 Positsiooniline arvusüsteem.......................................................................................................3 1.2 Erinevad arvusüsteemid.............................................................................................................3 2. ERINEVATE ARVUSÜSTEEMIDE ARVUDE TEISENDAMINE KÜMNENDSÜSTEEMI.......5 3. KÜMNENDSÜSTEEMI ARVUDE TEISENDAMINE ERINEVATESSE ARVUSÜSTEEMIDESSE...................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 1. ARVUSÜSTEEMID Kunagi algklas...
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 ...
REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealki...
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad....
André-Marie Ampère Referaat 12 klass 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére'ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud. 2. Elulugu André-Marie Ampére sündis Hill Valley's Prantsusmaal 20. jaanuaril 1775. aastal. Ta isa Jean-Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis. Kuni André-Marie seitsmeseks saamiseni veetis pere enamuse aastast Lyonis, väljaarvatud suvekuud, mis veedeti Poleymieuxis. 1782. aastal sai suvilast Poleymieuxis pere peamine residents, kuna isa soo...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Antsla Gümnaasium DEVIA PAAP MARILIN NIILUS 8A klass KOLMNURKADE LIIGITAMINE Referaat Juhendaja: õpetaja SIGNE KINNAS Antsla 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kolmnurk..........................................................................................................................................4 1.1. Kolmnurga nurgad.........................................................................................................................5 1.2. Kolmnurga küljed..........................................................................................................................6 2. Täisnurkne kolmnurk.....................................
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid ...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
annaabi.ee 
