Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012
aastal.
Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul.
Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga
suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.
Selle tulemusena järgnes pensionireformile laenubuum, mis omakorda viis lakke kinnisvarahinnad.
30.09.2005 oli iga eestlane pankadele võlgu ca 30000 krooni.
Majandussurutis
Eesti majandussurutis (nimetati ka masuks) oli põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, mis algas 2007. aasta
lõpus.
Pikaajalise laenude väikese intressiga välja andmise tagajärjel muutusid võlakoormad liiga suureks ning see tõi kaasa
pankrottide lained ja võlamulli lõhkemise.
Eesti erapangandussektor talus kriisi paremini, kui paljude teiste riikide pangad, sest Eesti pangad on kõrgelt
kapitaliseeritud ja vastu võeti ratsionaalseid otsuseid.