Lähipiirkondade liigid on tekkinud ühisest eellasest hiljem, kaugemate piirkondade liigid on aga lahknenud varem ja pikema aja jooksul üksteisest rohkem eristunud (nt Austraalias ei ela pärisimetajaid mandrite triiv). 6.) Aretustöö sordi ja tõuaretus. Annab tõendeid, liikide evolutsioonilise muumumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Liike on võimalik muuta (tunnuseid muuta), nt liger, muul, taskukoerad ja mastiffid. 3. Lamarcki (18.-19.saj) põhiseisukohad evolutsiooni kohta. Evolutsiooniõpetus: 1.) Põlvnemine liigid ei ole jäigad, toimub arenemine 2.) Elu korduv isetärkamine organismid on pidevas, kuigi aeglases arengus 3.) Täiustumistung, keskkonnamõjud (nt kaelkirjakute kael) 4.) Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 4. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad.
Mastiffeid kutsutakse ka heasüdamlikeks hiiglasteks, just nende rahuliku ja tagasihoidliku käitumise tõttu. Mastiffi iseloom on väga suures osas sõltuv tema kasvatusest, temast võib tulla ka agressiivne või ka ülihäbelik koer, kui valede meetoditega kutsikale läheneda. Märksõnadeks on kasvatuse juures kannatlikkus, järjepidevus ja sotsialiseerimine nii inimeste kui ka teiste loomadega. Sellisel juhul peaks mastiffist saama allpool kirjeldatud iseloomuga koer. Nagu öeldud, mastiffid on loomu poolest heasüdamlikud ja naljalt kedagi ei ründa. Nad küll kaitsevad vajadusel oma perekonda, kuid üritavad seda teha mitte füüsiliste vahenditega, vaid vahele minemisega. Mastiff ründab alles siis, kui ta enam muud võimalust ei näe olukorra parandamiseks või kui talle endale haiget tehakse. Seega Mastiff ei ole kaitsekoer selle otses mõttes, ka valvekoeraks ta ei sobi, sest vajab oluliselt rohkem peremehe ja perekonna lähedust kui teised koeratõud.
annaabi.ee 
