Devoni ajastu Eestis
leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450
meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu
varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered
olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid
hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide
mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga.
Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle
tulemuseks oli kliima järkjärguline jahenemine. Kliimajahenemine põhjustas jääaja ning see
omakorda massilise liikide väljasuremise. Kogu mereline ökosüsteem varises kokku;
maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt.
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon/maailm_devoni_ajastul.html
http://www.ucmp.berkeley.edu/devonian/devlife.html http://www
annaabi.ee 
