Alles hiljem avastati et vihud on tekkinud ühe teise, 1868 aastal avastatud elemendi, heeliumi kaasamisel. Lisaks heeliumile on WR-tähtede kiirgusribades veel ka süsiniku, hapniku ja lämmastiku ühendeid. 1938 aastal liigitas rahvusvaheline kosmoseagentuur WR-tähtede kiirgusribad WN ja EC kategooriatesse. Jagamine sõltus sellest, kas spektrumis oli rohkem lämmastiku vastavalt siis WN riba või süsinik-hapniku ühendeid ehk EC riba. Massikadu WR-tähed on suurima pideva massikaoga objektid kõigi täheklasside hulgas. Oma eluajal, mis on ligikaudu 500 tuhat aastat, jõuab WR-täht emiteerida tähtedevahelisse keskkonda ligikaudu 15 Päikese massi jagu ainet. Nii suure aine väljavoolu tõttu nende tähtede nähtav fotosfäär mitu tuhat kilomeetrit sekundis liikuvas tähetuules muudab tähe parameetrite määramise raskeks. Nagu kõigil massi kaotavatel tähtedel, kiirendadakse ka WR-tähtede tuult tähe pinna lähedalt ja tuule kiirus kasvab eemaldudes tähest.
• Poorsus – vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust. Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust, selle teket aitab vältida tsemendi ja täitematerjalide valik, veehulga vähendamine segus, paigaldus- ja kivistamistehnoloogia ning mõningate lisandite kasutamine. • Tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus). • Deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine). • Külmakindlus - määratakse massikaoga kindla arvu külmumis-sulamistsüklite läbimisel. • Tihedus - määrab ära betooni kasutusala ja otstarbe. Mida mõistetakse betooni klassi all? Klass määratakse kvaliteedinäitaja (näiteks tugevuse) teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi. Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C). Peale survetugevusklasside iseloomustavad betooni omadusi veel keskkonnaklassid, konsistentsi e
annaabi.ee 
