Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas
pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast
oliulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste
realiseerimine poliitikas.
Parteide kohanemine ühiskonna arenguga
Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on
mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj
keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja
mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt
tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut
tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid
nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu
rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda
senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju
liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja
valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20
annaabi.ee 
