Teater
Et taolise ülesandega toime tulla,
kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid.
Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed.
Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist.
Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted
enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni.
Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust
jms.
Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust,
mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba
kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga
kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka
fantastilised näokatted herilased, konnad jne.
Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad
võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel
annaabi.ee 
