docstxt/12336947206461.txt
mullad, erosioon, saaste- (tehnogeense saaste allikad, õhku paisatakse tolmu,C,Cl,N, raskmetalle, leelismetalle, mikroelemente- kantakse tuulega laiali, sademed kannavad maapinnale- mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat), DEGRADATSIOON- viljaka mula, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. *Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine. *Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine
gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased – arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed – oskama eesti keelt. „Beiträge“ kaastööliste ring oli lai. Lisaks saksa haritlastele (J. W. L. v. Luce, A. Fr. J. Knüpffer, A. W. Hupel, P. H. Frey, R. J. Winkler jt) hakkas ajakirjas esinema eesti soost autoreid (O. W. Masind, Kr. J. Peterson) ja külaharitlasi (A. Holter, A. Jervitson). „Beiträges“ avaldatud luuletustest koostas ta värsipõimiku „Lillikessed“ (1814), mis esindas tolleaegse eesti luule paremikku. Tänu Rosenplänterile tõusis Pärnu mõneks ajaks eesti kirjanduselus juhtivale kohale. Tema algatusel etendati seal esimesed eestikeelsed näidendid, sealhulgas „Permi Jago Unnenäggo“ 1824. a. Süžee poolest on teos sarnane Willmanni jutuga „Joonud Tallopoeg“ (vt lk 61 – 63).