Tõenäosusteooria
Sündmuse mittetoimumise
tõenäosus igal katsel on siis q=1-p.
Binoomjaotusega on näiteks praakdetailide arv korduval võtmisel, läbipõlevate
pirnide arv.
Keskväärtus: EX=np, dispersioon DX=npq, standardhälve npq
Poisson'i jaotus:
DJS jaotus, mille korral jaotustabel defineeritakse valemiga
k -
P( X = k ) = e , k=0,1,...
k!
Sarnaselt binoomjaotusele juhuslik suurus tekib n katsel toimuvast k sündmusest,
lisaks n ja p0.
Näiteks kirjavigade arv masinakirjutajal/sekretäril. Rikete arv seadmes.
Tööõnnetuste arv.
Keskväärtus: EX= , dispersioon DX= .
Poissoni piirteoreem: kui katste arv n ja p0 nii, et np= , siis koondub
k -
binoomjaotuse tõenäosus P ( X = k ) e . (Praktikas n50 ja p 0.1)
k!
Viimast kasutame võimalusel Bernoulli valemi asemel kui n suur.
Geomeetriline jaotus:
DJS jaotus, mille korral jaotustabel defineeritakse valemiga P( X = k ) = q k -1 p