Mina ja stress
Ilm muudab tegelikult väga palju minu enesetunnet.
Kui ma ärkan näiteks hommikul üles, et kooli minna, ning kui väljas on
sombune ilm, siis on kõik kuidagi viltu. Ma olen pahur; ma olen väsinud; ma
vannun mõtetes kooli jne jne.
On olnud ka juhuseid, kus mu omavahelised suhted pere ja sõpradega ei ole
just kõige paremas korras. See on suur stressitekitaja. Ma tunnen kuidas minus
vaimselt sööb midagi. See näriv tunne, et midagi on viltu. Noil hetkedel
kannatan ma tihti masendushetkede all, vahel ka stressi all. Kuigi ma vihkan
seda tunnet, et kõik ei ole korras, ei ole ma alati ise võimeline suhetesse korda
lööma. See masendab mind veelgi, sest ma kirun ennast, miks ma pean olema
nii arg või uhke, ning näiteks ise ei lähe vabandama mõne inimese ees, kellega
ma olen tülli läinud.
Õnneks minu elus pole veel nii palju stressitekitajaid. Lihtsalt kui ma vahel
tunnen, et mul hakkab jälle stressiperiood tekkima, siis pean ma ennast kokku