Kirjand Emata lapsed
Nimelt hakkas ta varastama,mida mina
pidasin tööl käimiseks,lõpuks sattus trellide taha pikaks ajaks. Pärast
vabanemist kolis venemaale ja elab oma elu edasi. Tal on uus mees ja vahel
napsitab.Oleme kirjavahetuses.
Mina olen andestanud oma emale, kes mind maha jättis. Nüüd olen turvalises
keskkonnas, kõik eluks vajalik on olemas. Mis oleks minust saanud, kui oleksin
üles kasvanud joodikute ja varaste perekonnas?Loomulikult igatsus mattis mu
südant neil masendavatel öödel, kui lebasin voodis ja murdsin pead, mis oleks
saanud siis, kui oleks olnud teistmoodi. Mõnikord lohutan end mõttega,et sõja
ajal ja küüditamiste aegu polnud emata lapsed mingi haruldus,see selleks.
Nüüdseks olen leppinud reaalsusega ja leidnud rahu ,ning tulen toime,kuigi
tuleb tunnistada, et see oli psüühiliselt väga suur ja raske koorem, mis kogus
aina tuure juurde ja alles hiljuti sain ma sellest lahti, sest olen suuremaks
annaabi.ee 
