Inimestel avalduvad nad kui solkmete või naaskelsabadena. Välimus • Neil on pehme silindriline keha mis on mõlemast otsast ahenev. Seda katab tihe tugev kest, mis kaitseb kuivamise eest. • Enamike neist palja silmaga ei näe, kuid suuremad võivad kasvada kuni 40 cm pikkuseks. (Üksikute pikkus on mõõdetav meetrites) • Põhiliselt nad on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Veel ümarussidest • Ümarussid on loomadest ühed rohkearvulisemad. • Neil pole vereringet ega hingamiselundeid, kuid neil on koed, organid ja elundkond. • Ümarussid on mikroskoopilised. • Nad lagundavad teisi elus organisme. Ümaruss
Ümarusside toitumine Ümarussid toituvad vetikatest,bakteritest, taimejuurtest ja teistest loomadest. Inimese parasiidid - inimese verest ja kudedest (kõõrpea). Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seed...
annaabi.ee 
