(Venemaa, Kasahstan, Hiina jt). Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnikkonverter-protsessi kasutuselevõtmise (1952-1953 Austria). Praegu on hapnikukonvertermenetlus terase hulgitootmise põhimeetod. Saadud teras on oma kvaliteedilt lähedane martäänprotsessist saaduga. Terase elektrometallurgia, kus kasutatakse elektrienergiat, võeti kasutusele XIX saj. Lõpul ja XX saj. Algul ning on täiuslikum kui pürometallurgilised konverter- ja martäänmeetod. Oksüdeeriva leegi puudumine ja väike õhu juurdepääs ahju tööruumi võimaldab luua neutraalse keskkonna ja tagab terase täielikuma desoksüdeerimise. Sulatusprotsess on elektriahjudes (elektrikaarahjudes ja induktsioonahjudes) paremini juhitav, mistõttu seda kasutatakse kõrgkvaliteetsete süsinik- ja legeerteraste, samuti ferrosulamite tootmiseks. Martäänmeetod Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget
(Points: 2.5) Ferrosiliitsiumit ja ferromangaani kasutatakse terase tootmisel 1. räbu moodustamiseks 2. tsementiidi moodustamiseks 3. lisandite oksüdeerimiseks 4. redutseerimiseks 3. (Points: 2.5) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse 1. sünteetilisi räbusteid 2. vaakumkaarümbersulatust 3. elektrolüüsi 4. elekterräbuümbersulatust 4. (Points: 2.5) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on 1. hapnikkonvertermeetod 2. elektriinduktsioonahjumeetod 3. martäänmeetod 4. elektrikaarahjumeetod 5. (Points: 2.5) Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? 1. FeS + Mn MnS + Fe + Q 2. FeS + CaO CaS + FeO - Q 3. MnS + CaO CaS + MnO - Q 4. 2FeO + Si 2Fe + Si + Q 6. (Points: 2.5) Valandeis moodustub kahanemistühik 1. keevterase 2. legeerterase 3. süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8.
a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid: Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega. Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega. Elektrometallurgia – terase sulatamine elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Keemilise koostise järgi: Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased. Mittelegeerterase liigitamine: 1. Otstarbe järgi
d. vakants, dislokatsioon, poor Question 4 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text S lisand satub malmi põhiliselt Select one: a. lubjakivist b. kütusest (koks) c. maagi aherainest d. räbustist Question 5 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on Select one: a. elektrikaarahjumeetod b. elektriinduktsioonahjumeetod c. martäänmeetod d. hapnikkonvertermeetod Question 6 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kloori kasutatakse Select one: a. terase tootmisel b. Ti ja Mg tootmisel c. Al tootmisel d. Cu tootmisel Question 7 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Select one: a. MgO b. MgCl2 c. naatriumkarbonaati d. Mg vesilahust Question 8 Complete Mark 1
TERASED Tootmisel lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Tootmine - Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Peamised tootmise meetodid · Konverter- ja bessemermeetod - Kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhk läbi. Tootlikus on kõrge, kuid protsess raskelt reguleeritav. · Martäänmeetod - Toormaterjal võib olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Protsess aegalasem, kuid paremini reguleeritav. · Elektersulatusmeetod - Metall sulatatakse kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja tulemuseks kõrgkvaliteediline teras. Terase omadused määratakse katselisel teel
25) Terase keemisel eraldub: C 26) Terase kahjulikeks lisanditeks on: S ja P 27) Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub: kiirel jahtumisel. 28) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulaatust. 29) Süsiniku sisalduse suurenemine terases vähendab: löögistikust. 30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul. 31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis. 33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2. 34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit. 36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil. 37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks. 38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel.
tekkivat aluselist räbu, siis on sellise voodriga konverteris võimalik peaaegu täielikult eemaldada P ja S. Puhta hapniku kasutamine lisandite ja süsiniku oksüdeerimiseks tagab terase minimaalse lämmastikusisalduse toodetavas terases. Hapnikkonvertermeetodiga toodetakse rahulikku, poolrahulikku ja keevat terast. Legeerteraste tootmine konverterites on üldiselt raske, mistõttu selle meetodiga toodetakse põhiliselt süsinik- ja madallegeerteraseid. 2.2.2 Martäänmeetod Pürometallurgia regeneratiivleekahju protsess patendeeriti 1864. aastal E. ja P. Martini poolt, kes rakendasid regenereerimisprintsiipi ahju suunatava põlemisõhu ja küttegaasi eelkuumutamieks. Tänu eelkuumutamisele õnnestus leekahju sulatuskambris saada kõrge (kuni 1700 °C) temperatuur, mis oli piisav terase sulatamiseks. Martäänmeetodi puhul kasutatakse lähtematerjalidena, olenevalt kasutatavast sulatusprotsessist, kas põhiliselt toormalmi või põhiliselt terasmurdu Lisandite
Kui C sisaldus <0,05, siis tegemist puhta (tehnilise) rauaga, mida kas.elektrotehnikas, seda tuntakse armkorauana (ARMCO – American Rolling Mill Company). Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, sellele järgneb terase taandamine (Mn ja Si lisamisega). Terasesulatuse meetodid: 1) Konvertermeetod- sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalis voodriga lahtises ahjus (konverteris vedaelas toormalmis hapniku läbipuhumisega) 2) Martäänmeetod- sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega 3) Elektrometallurgia- teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik- legeerterased. Sulatusahjudes saadakse malmist emalt toorterasm mis sisaldab tunduval määral vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks
alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest. Terasesulatuse põhimeetodid: 1) Konvertermeetod – sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus – konverteris vedelas toormalmist hapniku läbipuhumisega. 2) Martäänmeetod – sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust (vanaraud) rauamaagi lisamisega. 3) Elektrometallurgia – teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsiooniahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik-ja legeerterased. Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, mis sisaldab tunduval määral vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
annaabi.ee 
