Eesti kergejõustiku ajalugu
vabariigi meister kuulitõukes, kes oma parimate tulemustega 60-ndatest aastatest kuulub
tänini Eesti kõigi aegade edetabelis kümne parema sekka.
Paides suusatajana alustanud, hiljem Tallinna õppima läinud Aavo Luigela oli 1970-
ndatel aastatel kaua aega Eesti parimaid teivashüppajaid. Suurde sporti jõudis ka praegu
Riias elav Jaan Põldmaa, kes 1964-ndal aastal oli käimises NSV Liidu koondise
olümpiakandidaat.
Meestest on üks Järvamaa tugevamaid rekordeid Kalev Martsepa 1984. aastal püstitatud
kõrgushüppe tippmark 2.24, millest siiani vabariigis on kõrgemale hüpanud vaid 6
sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika
Raiski, Eesti meister 1991 kõrgushüppes (parim tulemus 1.80) ja 1992 kolmikhüppes
(parim tulemus 12.46). Victoria Kass jõudis hõbemedalini 400 meetri tõkkejooksus.
Hetkel kuulub mitmel alal vabariigi paremikku Paidest pärit Gudrun Kaukver, kes on
annaabi.ee 
