Jõulu näidend
taha veel alla anda. Tüdrukud teevd veel viimased lumepallid ja viskavad koos poiste
pihta. Sellega on sõda võidetud.
Laura ja Mari: Jee, meie võit!!!
Tarmo: pöördub õdede poole: No hea küll, see oli tõeasti seekord teie võit.
Mari: Oh, vaadake, mis see punane seal on?!?
Tarmo: Kus?
Laura: Seal, selle künka taga!
Tarmo: Kus? Ma ei näe!!
Laura: Sa pime loom, seal! Osutab näpuga. Marti taga!
Jutustaja: Lapsed liiguvad vaikselt Martile lähemale.
Mart: korjab mütsi üles ja peidab selja taha: Mis punane? Pole siin ju midagi!
Jutustaja: Lapsed hakkavad Marti vaikselt sisse piirama.
Laura: Ma nägin! See on ju jõuluvana müts!
Mari: Kust sa selle veel said?
Tarmo: Miks see sinu käes on?
Mart: Olgu olgu ma räägin...
Võtab taskust veel punase särgi ja paneb selga.
Mart: Jah, ma olen jõuluvana! Juba väiksena tahtsin alati mingit ametit, mis tooks kõigile
rõõmu. Siis kohtasin ma teda, Saatanat ise
annaabi.ee 
