inimestes pahameelt.Ohkasin raskelt, nähes, kuidas ta peatub järgmise inimese ees, kes on Ahti.Ahti on kutt, kes toob meile alati narkotsi, iga kell .Me kõik kardame teda, kes rohkem, kes vähem .Karl arvatavasti ei saa enam mitte midagi aru! Töllerdab ringi, peas tembeldamas vaid üks soov: saada kätte järgmine annus, mis hoiab natukene aega eemal valu. Märkasin kapi peal väikest valget tableti pistsin selle ilma kõhklemata oma tasku ning haarasin ühest suvalisest pakist suitsu ja marssisin toast välja. Tõmbasin jope luku kurguni kinni, mähkisin salli ümber huulte ja sammusin uksest välja.Hetkega jahutas kevadine külm õhk mu maha.Silmapiiril paistis Ahti ja tema juures üpriski noored poisid nende vanuseks võis pakkuda kolmteist. Ma märkasin silmanurgast kuidas Ahti surus poistele kotikesed kätte ning vastutasuks said kopsaka rahasumma.Edasist ma näha ei soovinud. Nüüdseks on möödunud sellest päevast neli aastat. Ma olen üheksaeist aastat vana. Mul on
Ülejäänud jäid elupaiga juurde kivist ja luust tööriistu valmistama või nende abil loomanahku maha lihvima. Korilema minnes võtsin kaasa nahatüki ja terava pikliku kivi. Mööda metsa kõndides noppisin nahatükile marju, pähkleid ja mõne seenegi. Kivi abil kaevasin välja ühe suure mädarõika ning kangutasin maast lahti ilusa terava äärega kivi. Oma mitmekesise saagiga jäin väga rahule, ent kahjuks lipsas üks pisike hiir otse mu peost. Seejärel marssisin laagrisse, kus nägin kõiki väga rõõmsatena. Minu vend, kes hommikul laagri juures kividega nahku töötles, oli näinud järve kaldal kitse joomas. Vend oli lähedale hiilinud ja kitse osavalt odaga surmanud. Õnn oli seda suurem, et tegu oli tema esimese kütitud kitsega. Samuti tulid mehelt jahilt tagasi vaid paari jänesega ning kalurite päev polnud samuti väga edukas. Mehed hakkasid juba samal õhtul saakloomi teravate kividega nülgima. Osa kütitud
vabatahlik (nii sain mina aru). Kuna tunnid olid sel päeval viimased, tahtsin ära koju minna, aga õpetaja ei lubanud. Mina muidugi kohe solvusin, et kuidas ei luba, ma võin minna. Õpetaja jälle vastu, et pead olema ja kõik, lihtsalt istud kasvõi pingil ja vaatad mida teised teevad. Olukord läks väga pingeliseks ja tõstsime ikka korralikult teineteise peale häält. Asi lõppes selelga, et lihtsalt marssisin tunnist minema. Lõpptulemuseks oli märkus, põhjuseta puudmine ja õpetaja poolt emale helistamine. Palju hiljem mõistsin, et see oli viga ja õpetaja ei osanud samuti hetkeolukorda adekvaatselt hinnata. Teised inimese peale häält tõsta ei ole mõistlik, me ei rääkinud omavahel asju lahti. Tol hetkel oli mõnes mõttes mõlemal õigus. See ei tähendanud minu jaoks, et ma võin koolitunnist suvaliselt lahkuda, vaid mul oli valik õpetajaga kokkuleppel sel ajal millegi muuga tegeleda
annaabi.ee 
