"Martsipan" referaat
keskaegsel Saksamaal ikaldusaastatel söök väikeste leivapalukestega, mida kutsutigi
Markuse leibadeks (Markus-Brötchen). Näljaaja möödudes säilis aga Markuse leibade
valmistamise komme. Ajapikku muutusid need üha magusamaks ja maitseküllasemaks
ning neid hakati nimetama martsipaniks. Muide, martsipani nimetus on Euroopa keeltes
küllaltki ühetaoline saksa Marzipan, inglise marzipan, prantsuse massepain, soome
marsipaani, rootsi marsipan jne.
Keskajal müüsid martsipani apteekrid, kes soovitasid seda nii ihu- kui hingehädade
vastu. Apteekides oli kasutusel ka maitsva ravimi spetsiaalne ladinakeelne nimetus
Marci panis. Martsipani maitsevõlusid said nautida siiski vaid rikkad inimesed, sest see
oli luksusroog ning äärmiselt kallis.
Mandlipuu vili on luuvili, selle söödav osa on koondunud seemnesse. Puhastatud
mandlid on kergelt kortsulised, kreemjad ning elastsed. Eristatakse magusaid ja
mõrumandleid