Planeet Marss
Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik
vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel
sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15
või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige
lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas
kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam.
Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga,
kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss
kergesti märgatav palja silmaga.
Marsi sarnasused Maaga
Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht
polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem.
Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane
protsess Marsil põhjapoolkera laik on s...