Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.
sudus tekib lämmastikdioksiid. UV mõjul NO ja NO2 ergastuvad ja moodustub monohapnik ja
edasi juba osoon. NO+hv+O2->NO2+O NO2+hv-NO+O NO2+hv+O2-NO+O3 O2+O->O3
Lämmastikoksiid, osoon ja monohapnik võib reageerida õhus leiduva veeauruga ja orgaaniliste
ühenditega, tekivad toksilised ained.
Happevihmad
Tekib fosiilsete kütuste põlemise tagajärjel. SO2 oksüdeerub väävelhappeks, kus väävelhape
astub reaktsioon kaltsimkarbonaadiga, mille tõttu ka marmorimst ja paekivi hoonetel
tekivad suured kahjustused.
H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O
lubjakivi kips
Väävel
Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on
rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane,
rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu,