Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid
Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse
loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker-
selektsiooniks.(üksikud väljavalitud markerid, mille põhjal loomi valitakse)
Genoomselektsioon erineb markerselektsioonist seeläbi, et
loomi ei püüta genotüpiseerida ja selekteerida üksnes väikese hulga teadaolevalt
märkimisväärset mõju omavate markerlookuste alusel vaid
oma arvuline efekt, olgu see kuitahes väike, hinnatakse kõigile vaatluse alla võetud DNA-
piirkondadele
ning loomi selekteeritakse kõigi nende DNA-piirkondade summaarse efekti (nn
genoomaretusväärtuse) alusel.( ei ole välja valitud kindlaid markereid ja kasutatakse
kogu genoomi)
Esimese, hinnangute usaldusväärsuse seisukohast oluliseima etapina võetakse vaatluse
alla loomade populatsioon, kelle kohta on teada võimalikult täpsed aretusväärtuste