Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal
nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener
palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse,
Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse.
Laura Mohr, kirjanikunimega Laura Marholm on 19. sajandi lõpu tuntuim baltisaksa
naiskirjanik. Tema suhted vanematega isa taani päritolu laevakapten, ema teise põlve
baltisakslane olid pingelised, probleemsed suhted emaga oli Marholmi teostes sage motiiv.
Riia tütarlastekoolis omandas ta õpetajahariduse, täiendas ennast iseõppimise teel. Oli julgete
poliitiliste väljaütlemistega, kritiseeris tugevalt baltisaksa ühiskonda. 1885. aastal kolis
Kopenhaagenisse, kus tutvus mitmete mõjukate Skandinaavia kirjanikega, kelle loomingut
hakkas sakslastele tutvustama ja tõlkima, sajandi viimastel kümnenditel kujuneb temast
tunnustatud kirjandus- ja teatrikriitik. 1895. ilmub tema tuntuim teos "Naiste raamat",