elanud teadlast ahvatleb vaid noorus, mille abil ta armuda ja elu võlusid nautida saaks. Ta sõlmib Mefistoga lepingu, mille tagajärjel tema soov täitub. Faust armub noore Margarete ilusse ning teeb kõik, et ka neiu teda märkaks. Samal ajal on Margarete vend Valentin aga sõtta minemas ning vahetult enne minekut palvetas ta, et Jumal tema kallist õde kurjuse ja kiusatuste eest hoiaks. Samuti loodab ta enda hea sõbra Siébel’i peale, kes lubab Margaretel silma peal hoida. Koju naastes saab Valentin aga Fausti ning Margarete afäärist teada ning tahab Fausti suures vihahoos isegi tappa. Hoolitsev vend aga kaotab võitluse ning sureb selle tagajärjel. Margarete on hukka mõistetud kogu ühiskonna ning isegi oma venna ning Jumala poolt. Suures meeleheites tapab ta oma lapse ning talle määratakse surmanuhtlus. Faust tahab neiut vangist päästa, kuid Margarete keeldub temaga minemast ja saab tänu siirusele ja usule siiski lunastuse.
1589- läks troon Narvanna Henrile. Henri IV hugenottide juht, mistõttu Pariis ja suur osa Prantsusmaast ei tunnistanud teda. 1593 hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. 1598 sõlmiti Nantes'i edikt. Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid reformeeritud kirik võib ka tegutseda. See lõpetas Prantsusmaal ususõjad. Skandinaavia 1397 sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margaretel. Taani oli neist riikidest kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Lisaks sellele olid Rootsis riigisisesed vastuolud: 1) osa rahvast pooldas uniooni 2) osa pooldas Rootsi iseseisvust 3) osa pooldas katoliku kirikut kuningas Gustav Vasa oli enne kuningaks saamist Rootsi talupoegade mässu ja vastuhaku juht. 1523 kuulutati Gustav Vasa kuningaks ja Rootsi iseseisvaks. Reformatsiooni ideid hakkas levitama Luteri juures õppinud Olaus Petri.