M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Niisiis oli ta vait ja jätkas mureliku südamega oma toimetusi. Tom mossitas nurgas ja
suurendas
mõttes oma häda. Ta teadis, et südames oli tädi tema ees põlvili, ja see teadmine pakkus talle
mõrudat rahuldust. Ta otsustas, et ei anna mingit märku, ei pane midagi tähele. Ta tundis, et
talle
läbi pisarateloori langes aeg-ajalt igatsev pilk, kuid ta ei teinud sellest väljagi. Ta kujutles end
haigena, suremas, ja tädi kum-mardumas tema köhale, anudes ainsatki andestavat sõna, kuid
tema
pöörab näo seina poole ja sureb seda ütlemata. Ah, mis tädi siis tunneks? Ja ta kujutles end jõe
äärest koju toodavat surnuna, kiharad kõik märjad, vaesed käekesed igaveseks liikumatud,
valutav
süda rahu leidnud. Kuidas tädi end tema peale heidab, kuidas tema pisarad ojana voolavad ja
huuled jumalat paluvad, et see talle tagasi annaks tema poisi, ja ta ei tee talle iial, iial
25
enam ülekohut