sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.)
Lõppesid talusulaste lepingud. Peremees tahtis karjust kinni hida kuni esimese lumeni. Selleks, et esimene lumi tuleks ruttu, kasutati maagilisi toiminguid. Tapeti lammas, valmistati õlut. · Oktoober (viinakuu, porikuu, hingekuu): 5. oktoober õpetajatepäev õpetajad lasevad õpilastel tunde anda 26. oktoober midruskipäev 28. oktoober siunapäev Siim teeb sillad ja Nigul lööb pärast naeltega kinni. · November (talvekuu, mardikuu): 2. november hingedepäev kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa kas tuppa või sauna. Tänatakse elatud elu eest. 10. november mardipäev talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd 25. november kadripäev kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev · Detsember: 6. detsember nigulapäev talve algus 13
" igal oinal on oma mihklipäev" ; tapeti lammas ja valmistati õlut; tapeti kukk ja pritsiti verd lauda seinale, et oleks hobuse õnne; peeti mihklilaata; OKTOOBER- viinakuu, porikuu, hingekuu • 5.10 õpetajatepäev- • 26.10 midruskipäev- • 28.10 simunapäev- siim teeb sillad ja migur lääb naeltega kinni- tulevad esimesed jääd ja võib tulla esimesed külmad. NOVEMBER- mardikuu, talvekuu • 2.11 hingedepäev- kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa tuppa või sauna; tänatakse elatud elu eest; • 10.11 mardipäev- talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd; • .11 kadripäev- • DETSEMBER- • 6.12 nigulapäev- talve algus, • 13.12 luutsipäev- õlgedesse pandi raudese, et loomad õlgi sööksid; käisid ringi ka luutsid e jõulusandid • 21
Mihklipäevane lõunatuul kuulutab sooja ilma terveks sügiseks ja talveks. Kui mihklipäevaks puulehed maas, siis jüripäevaks rohi maas. OKTOOBER - VIINAKUU, PORIKUU · Simunapäev (28.10.) ,,Siim teeb sillad soode peale", see tähendab jääkatte tekkimist. Kui simunapäeval sajab vihma, siis tuleb vihmane sügis. Räägitakse ka, et vihmane oktoober toob tuulise detsembri. Kui oktoober on soe, siis tuleb pikk talv ja külm küünlakuu. NOVEMBER - TALVEKUU, HINGEKUU, MARDIKUU · Hingedepäev (02.11.) Vaikusenõue ja tööde keeld. Kes lärmi tegi, võis suvel oodata piksekahju. · Mardipäev (10.11.) Mart oli viljaõnne tooja. Ennustati ka ilma. On levinud ütlus: ,,Kui mardipäev on külm, siis kadripäev on soe." Ilmavaatlusega prognoositi talve, jõule, aga ka lihavõttepühi. · Kadripäev (25.11.) oli rohkem naiste püha. Kadrid riietati valgesse, ehiti kaunilt. Ka ilma ennustati kadripäeval. Härmatis pidi tooma rukkilõikuseks ilusad ilmad
annaabi.ee 
