"mardas" - 1 õppematerjal

Inimese vari

õlast ja käest kinni. See oli kui osa ta pojast, ta vägevuse ning rikkuse võrdkuju. "Oi - mul on valus!" oigas võõras äkki karjatades. Ja ta osutas peaga jalarätikutega Nüüd oli ta ootus muutunud kirglikuks. See oli kui põletav janu. Ta mõtles sellele mässitud peentele säärtele. Maret laskus sõjamehe ette põlvili ja kum-mardas palge ta ööd-päeva, see piiras teda, see oli ta ümber ja tas eneses. Tal polnud enam muud mõtet põlvede lähedale: neist immitsesid verenired. Nende ümber oli kaks rätikut sõlme kui poeg, ta liikus ümber veel kui haige ja teda ei huvitanud enam miski muu. Ta vahtis tõmma-tud, otsad kui lillekimbu lindid rippu. maa ja vee poolt ainult ühte nägu, ja see oli ta poja oma