Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks Variatsioon muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest
alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4. joonel), baritonivõti (5. joonel) näitavad esimese oktaavi c asukohta dünaamika – teose esitamise tugevus ja selle muutmine (lahku – mezzo piano, forte fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne meloodia – ühehäälne muusikaline mõte, helide organiseeritud järgnevus meloodiajoonis – helikõrguste liikumise suund, mis moodustab meloodia välise kuju kulminatsioon – kõige suurem emotsionaalse pinge moment meloodia arengus, tavaliselt tõusvas liikumises artikulatsioon – helide omavaheline sidumine või eraldamine (legato, staccato – katkendlikult, staccatissimo, portato)
hetked ilusad. Oli ka suvaliselt kõlanud pikki liine, mis meenutasid pigem harjutust Otsa kooli improtunnist kui mingit teost. Kolmandas osas oli mõnes kohas kuulda ka eriliselt eemaletõukavat kriginat. Tasapisi hakkasin aru saama, miks need inimesed vaheajal mantli järele haarasid. Samas ei tasu teost päris hukka mõista, sest kindlasti on olemas inimesi, kellele selline muusika meeldib. Mina igatahes nende hulgas ei ole. 4. osa (,,Molto tranquillo e misterioso - Marcato marziale") oli kõla poolest pisut ilusam, kuid muusikaliselt täiesti seisev. Paari minuti järel hakkas ikka päris igav. Väga kahju oli sellest, et Quintessential Playeril, mille abil ma seda kontserti järelkuulasin, polnud edasikerimise võimalust. Ühe väga olulise asja unustasin veel öelda. Nimelt oli selle kontserdi näol tegemist Olav Rootsi ,,Sümfoonia" esiettekandega Eestis. Ausalt öeldes ma ei imesta, miks esiettekande ja eesti esiettekande vahe oli nii suur.
The second section is elegiac; the oboe is developing its solo combined with the recurrent syncopation of strings: Example 95. Grief and sorrow are growing. The elegiac “subsidiary theme” is relatively short. Struggle begins, the mood is undefined, every line has to say something separately, confusion remains. The last section is purposefully taking shape, between brass instruments a canon is rising. The next short Pesante marcato is a consequence and summary of the former section. The grave rhythm that first appeared in the introduction, returns. In the elegiac 1 Arvo Pärt, personal conversations with Uuno Soomere, 1960. 2 The second performance took place in Leningrad, May 1962. The work was performed in Tallinn only in 1966. epilogue the lyrical core (subsidiary theme) is likewise repeated. The struggle that demanded millions of victims has come to its end.
annaabi.ee 
