Amazonase jõgi
Amazonase
vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga.
Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on
väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on
umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka.
Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi
Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani.
Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi
jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi
vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes
kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest
toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse
kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi
põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad
lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme