Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik
Venetsueela asub LõunaAmeerika mandril,Ameerika maailmajaos Naaberriikideks on Guyana, Brasiilia,Trinidad,Toboga ja Columbia Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Maastik Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik Kirde osas on kõrge Andide mäestik.Kõige kõrgem tipp on Pico Bolivare (5007m üle merepinna) Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik Venetsueela keskja idaosas on Guajaana mägismaa. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik Kliima On piirkonditi erinev,sõltudes enamsti koha kõrgusest Tasandikud ulatuvad troopikasse,aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima Mäestikes on külm mäestikukliima. Esineb üleujutusi,mudaja kivivoolusid,samuti perioodilisi põudasid. Veestik Veestik on rikkalik. Andidest saavad alguse paljud mägijõed,olles enamasti
sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite- image.shtml Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid: Amazonas, Anzoátegui, Apure, Aragua, Barinas, Bolívar, Carabobo, Cojedes, Delta Amacuro, Falcón, Guárico, Lara, Pealinnaringkond, Liidusõltkonnad, Mérida, Miranda,
· Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy Iseseisvumine Seni Hispaania kolooniaks olnud Venetsueela kuulutas end esmakordselt iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venetsueela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukatCarabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võiduga Maracaibo lahingus 1823. aastal. Kuni 1830. aastani oli Venezuela Gran Colombia riigi osa. Vaatamisväärsused Caracas Venetsueela pealinn, kus paljude vaatamisväärsuste hulgas on tähtsaimateks linna ajalooline keskus ning UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv ülikoolilinnak El Avila rahvuspark, mis asub ainult 90km kaugusel pealinnast ja kus on palju tähistatud matkaradasid. Coro väikelinn riigi loodeosas, mis tänu oma koloniaalarhitektuurile kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse
Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud ulatuvad troopikasse, aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Mäestikes on külm mäestikukliima. Esineb üleujutusi, muda- ja kivivoolusid, samuti perioodilisi põudasid. Veestik on rikkalik
saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta kleepub veelindude sulestiku külge, naftat alla neelates saavad linnud ja kalad aga mürgituse
Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi mere rannikul on säilinud kogukond peaaegu puhastverd neegreid, keda on umbes 10%. Puhastverd valgete osakaal rahvastikus on suurenenud kogu 20
kuuluvad toredad jõukad maad. Mäeahelikud ümbritsevad peaaegu kogu riiki. Lõunas eraldub Guajaana mägismaa Amasoonia ürgmetsaorge; rannikuahelik põhjas varjab mereäärset, tihedasti asustatud maariba, läänes kerkivad Andide võimas de Merida ahelik ja Perijà mägismaa Kolumbia piiril. Mäestike vahel laiuvad suured lijaanod ehk savannid, mida valitsevad Orinoco jõgi oma avara deltaga ja Lõuna-Ameerika suurim järv Maracaibo. (5) 2.2 Veestik Venezuela on vägevate, enamikus laevatavate jõgede maa. Tähtsaim on muidugi pikkuselt Lõuna-Ameerika kolmas jõgi Orinoco. Orinoco jõgi on tuntud oma massiivse, 37-harulise delta poolest. See delta on maailma suurim ja kannab nime Amacuro. Orinoco jõgi on Lõuna-Ameerikas pikkuselt kolmas jõgi. Riigis asub maailma kõrgeim juga Angeli juga (979 m). (1) 7 Riigi suurim järv on Maracaibo järv
Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud ulatuvad troopikasse, aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Mäestikes on külm mäestikukliima. Esineb üleujutusi, muda- ja kivivoolusid, samuti perioodilisi põudasid. Veestik on rikkalik
Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. RANNIKURIIGID Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. KESKKONNA PROBLEEMID Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta kleepub veelindude sulestiku külge, naftat alla neelates saavad linnud ja kalad aga mürgituse
Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine. Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt. Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid. Mäed on liigendatud paljude gurudega, mäetipud ulatuvad üle 4 500 meetri. Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa
Kõige negatiivsem oli aastatel 1999-2002 , kui oli -4. Järgnevatel aastatel on negatiivsus vähenenud ja 2009.a jõudis see nullini. Aastal 2010 oli ka null. Välismaal sündinuid elab Venezuelas 4,4 % Sisserändajad on pärit Kanadast, Kolumbiast, Portugalist, Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest Sisseränne pole Venezuela jaoks tõsine probleem. 8.Linnastumine 93% kogurahvastikust elab linnas (2008) Suurema rahvaarvuga linnad on : Caracas 2 097 400 Maracaibo- 1 891 800 Bolivar- 1 592 100 Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna.. 9. Tööjõud Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses: Põllumjanduslikus tootmises 13,00 % Tööstuses 23,00 %
Prantsuse Guajaana Uruguay Guadeloupe Venezuela Tööstus Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse. Saadud rahaga on riik ehitanud uusi teid ja arendanud teisi tööstusharusid. Maavarad Ladina-Ameerika maavarad on väga lokaalse levikuga. Vähestes riikides on nii fossiilseid kütuseid kui ka metallimaake. Rikkalikumad naftamaardlad asuvad põhjas, kõige enam Venezuelas. Kivisöe varud on aga kasinad.
Martinique Mehhiko Hollandi Antillid Nicaragua Panama Paraguay Peruu Puerto Rico Saint-Martin Saint Pierre ja Miquelon Uruguay Venezuela Tööstus: Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse. Saadud rahaga on riik ehitanud uusi teid ja arendanud teisi tööstusharusid. Brasiilias asuv São Paulo on Ladina-Ameerika suurim linn ja juhtiv tööstuskeskus. Tööstustoodete laia valikusse kuuluvad autod, keemia-, tekstiili- ja elektroonikatooted. São Paulo on ka juhtiv rahanduskeskus. Linna saabub tööotsinguil sadu inimesi päevas
Protestantlus Loodususundid Siitlik islam Tööstus Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo Ladina-Ameerika suurim linn Juhtiv tööstuskeskus Juhtiv rahanduskeskus Tööstustoodete hulka kuuluvad o Raud o Autod o Teras o Keemiatooted o Tekstiilitooted o Liha- ja nahatooted Suurim naftamaardla o Maracaibo järve põhjas Panus maailmamajandusse Import o Kivisüsi o Nafta Austraalia Regiooni kuuluvad riigid Austraalia Uus-Meremaa Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Poolkõrb ja kõrb o Hõlmavad Austraaliast umbes 2/3 Vahemereline kuivalembeline põõsastik Puisrohtla ja hõrendik Lehtmets Vihmamets o Väga väike osa Kliima Troopiline ja lähistroopiline
tasemel ja selle haldamine kohmakas Infrastruktuuri põhilülide uuendamine on lootusetult hiljaks jäänud Üldine maksudest kõrvalehoidmine Maksureformiks vajaliku poliitilise tahte puudumine Ajalugu: Esimesed asukad tulid sinna vähemalt 15 000 aastat tagasi 1522 koloniseeriti see Hispaanlaste poolt 5.juuli 1811 saavutati I iseseisvus, mis kestis aasta 7.august 1813 saavutati II iseseisvus, mis kestis mitu kuud enne kui see jällegi kukutati Maracaibo järve lahingu võit kinnitas Venezuelale iseseisvuse 24. juulil 1823, kuid ta jäi Vana Golumbia osaks kuni 1830 aastani, mil peale Paez´i juhitud mässu kuulutati välja Venezuela Vabariik, Paez sai ka esimeseks presidendiks Alates1958 aastast valitakse seal riigikogu demokraatia alusel Kultuur: Venezuela kultuur on segu kolmest päritolust: Euroopa, Aafrika ja indiaanlaste Pealinna nimi on pandud ühe indiaani hõimu nime järgi
Venetsueela valitsus julgustada kohvikasvatust ja eksporti kui majanduse mitmekesistamise ja stabiliseerimise vahendit. Parim Venetsueela kohv tuleb maa kaugeimast lääneosast, Kolumbia piiri äärest. Selle regiooni kohvid on Maracaibosed, lastimissadama järgi ja see rühm sisaldab veel Cucuta kohvi, mida kasvatatakse Kolumbias, kuid lastitakse Maracaibos. Kaugemal idas rannikumägedel kasvavad sordid on pealinna Caracase nimelised ja La Guiaras, Caracase sadamas lastitud. Tuntumad Maracaibo kohvid lisaks Cucutale on Merida, Trujillo ja Tachira. Merida on kõige iseloomulikumalt Venetsueela kohv, mida tõenäoliselt võib leida USA eripoodides. Trujillo on elutum, ainult sammukese võrra parem odavatest Brasiilia kohvidest. Tachira ja Cucuta moodustavad rühma, sest nende rikas happesus vastandub Kolumbia kohvidele. Hoolimata müüginimest on parim sort Lavado Fino.
Ameerika Ühendriikide sadamates võivad lastitud gaasiveolaevad liikuda ainult päeval ja hea nähtavuse tingimustes. Gaasiveolaeva ees liigub eskortlaev, mis hoiatab vastutulevaid laevu ja juhib nende liikumist. Mõnes sadamas on gaasiveolaeva sisenemisel või väljumisel teiste laevade liikumine üldse keelatud. Sadamasse sissesõidul võib tankeri ohtu viia ootamatu elektrivoolukatkestus. Just elektrivoolukatkestus põhjustas tankeri "Esso Maracaibo" kokkupõrke sillaga, mille tagajärjel sild varises kokku. Vanemmehaanikuga tuleb kokku leppida elektrijaama koorumuse suhtes, viies tarbimise mõistliku miinimumini, vältimaks voolukatkestust ülekoormuse tagajärjel. Juhuks kui tanker peab väikeste sügavuste tõttu sisenema tasakiilul, peab laev olema varustatud trimminurga näituriga, sest sellistes tingimustes võib trimm laeva ja põhja vahelise külgetõmbe tagajärjel järsult muutuda. 8.17.1. Ohutusnõuded lasti käsitlemisel
// r Caracas 3,061,000 Maracaibo 1,220,000 Barquisimeto 896,000 Valencia 742,000 Internationalcomparability of population data is lImited by varying censusmethods. Where metro poliran population is unavaifabfe, core city population is shown. Source: U.S. Census Bureau · ..
annaabi.ee 
