Referaat Vana-Kreeka mütoloogiline loom: Sfinks Katti Tsirkova 10. klass Narva 2009 Sfinks ( 'kägistaja') oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri (vanakreeka chimaira 'kits') ja Orthose ( kahepäine koer), mõnedel andmetel aga Typhoni (saja maopeaga koletis) ja Echidna (koletis, kes oli pooleldi naine, pooleldi madu) tütar. Ehkki Sfinksil olid tiivad, polnud ta teadaolevalt lennuvõimeline. Hera saatis Sfinksi tema kodust Aethiopias (sellega meenutasid kreeklased Sfinksi välismaist päritolu) Teeba linna lähistele, kus ta kõigilt teelistelt küsis mõistatuse ja kägistas ära kõik, kes vastust ei teadnud. Niimoodi karistas Hera Teeba kuningat Laiost, kes oli oma vastsündinud pojal Oidipusel jalad
Need kaunid loomad on väljasurnud. Pegasos nägi välja nagu hobune ikka, kuid tema külgedel asetsesid jumalikud suured tiivad. Pegasuse läikiv karv oli valget värvi ning tema metsikust ei ole võimalik kuidagi muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega. Kerberos-Vastab number 2. Oli vanakreeka ja vanarooma mütoloogias esinev 7 peaga põrgukoer, kes valvab Allilma väravaid. Kerberose vanemateks olid Echidna, kes oli pooleldi naine ja pooleldi madu, ning Typhon, saja maopeaga tuld sülgav hiiglane, keda isegi Olümpose jumalad kartsid. Eros-Vastab number 16. Ta oli taevajumalatest tähtsaim armastusjumal. Varaseimas müütides kujutatakse Erost enamasti ilusa tõsise noorukina, kes kingib inimestele hüvesid. Varasemas lugudes polnud Eros Aphrodite poeg, vaid lihtsalt armujumalanna juhuslik kaaslane. Hilisemate poeetide loomingus on Eros Aphrodite poeg ja peaaegu alati üleannetu, paha poiss või isegi kõlvatu
annaabi.ee 
