Nimetu
Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga.
Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C.
Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.
Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on
termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter.
Manomeeter ehk rõhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.
[2] Manomeetrisse lisatava täiteainega mõõdetakse toimuvaid õhurõhu muutusi.
Täiteaineks võib olla gaas, vedelik või aur. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse
gaase. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C.
Dilatomeetriline termomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk
termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast.
Dilatomeetrililist termomeetrit kutsutakse ka bimetalltermomeetriks. Erineva
annaabi.ee 
