Pronksid on korrosioonikindlad heade valu-ja antifrikatsiooniomadustega ning hea lõiketöödeldavustega.Mehaaniliste omaduste tõstmiseks ja eriomaduste tagamiseks pronkse legeeritakse raua,nikli,titaani,tsingi ja fosforiga.Mangaan suurendab korrosiooni kindlust , nickel plastsuse, raud tugevuse. Alumiiniumpronksid- sisaldavad 4-11% alumiiniumi nad on korrosioonikindlad ning heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omadustega, neid saab hästi survetöödelda. Mangaanpronksid- on võrdlemisi halvad mehaanilised omadused, kuid nad on korrosioonikindlad ja plastsed. Nende mehaanilised om säilivad ka kõrgel temp. Pliipronksid- nende eripäraks on heade antifriktsioonomadused ja soojusjuhtivus. Berülliumpronksid-on pärast termotöötlemist head mehaanilised omadused Ränipronksid- neid kasut kallite berülliumpronkside asemel Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink
Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on -25% vase erijuhtivusest (st.takistus 4 korda suurem vase omast). Pronksid on mitmesuguste metallide sulamid vasega (välja arvatud tsink ja nikkel). Pronkse nimetatakse tähtsaima lisaelemendi (peale vase) järgi (tsinkpronksid, alumiiniumpronksid, pliipronksid, berülliumpronksid, mangaanpronksid jne.) näiteks. Töötlemisviisi järgi eristatakse valupronkse ja survega töödeldavaid pronkse. Mõned pronksi liigid on ka termiliselt töödeldavad (karastavad) Enamasti on kasutusel nn. tinapronksid, näiteks EN1982 alusel margitähisega CuSn5Pb20-C mis sisaldavad 2...20% pliid, väheses koguses ka tsinki, tina, fosforit jt. sulami omadusi parendavaid elemente. Kasutatakse peamiselt valamiseks (kuni 8% tinasisalduse korral ka survetöötlemiseks)