Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Jõgede äravoolualad e. valglad (valgalad) • Perifeersed äravoolualad, kust vesi jõuab otse maailmamerre. • Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He
Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaesetes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad ja vähene maapinnale langevad sademed kuluvad enamasti auramisele. Jõgede äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel jõgede vesi jõuab maailmamerre ja teisel jõuab jõgede vesi mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad on omapärase veeringega. Seal esineb ajutisi ja püsivaid jõgesid, mis on maailmamerega seotud ainult atmosfääri kaudu. Suurim neist on Kaspia-Aaralo äravooluala. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on kõige iseloomulikumad suudmeta jõed. Sellised jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva ning seda soodustab inimtegevus. Aina rohkem kasutavad inimesed vett põllumaade ja istanduste kastmiseks ja nii muutuvad jõed veevaesemaks. Infiltratsioon
annaabi.ee 
