Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
Päike üldlevinud sümbolid on ratas, spiraalid ja svastika e haakrist. Austamine oli
levinud Euroopas hilisel kiviajal, pronksiajal. Pronksiaja suurim kultusobjekt. Eriti
levinud Skandinaavias, Taanis.
Jupiteri ja Taranise kultus.
Taevas kõige esimene jumal.
Maa ja vesi samuti üle maa levinud kultused.
Enamik uurijad arvab, et nagu enamike muistsete rahvaste puhul jumaldati
loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel
mõningased erinevused.
Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik.
Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks.
Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona
(raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse
heitmine (Shield of Battlrsea).
Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad.
Loomad, linnud, kalad