Agrometeoroloogia arvestus
soojust ning nende temperatuur auramise tagajärjel langeb. Sel teel on võimalik muuta kuiva ala
mikrokliimat. Vastupidi, võib kuivendada liigniiskuse all kannatavaid alasid ja seega vähendada
auramisele kuluvat soojust ning suurendada soojushulka, mis kulub pinnase ja õhu soojendamiseks
seega tõsta nende temperatuuri.
52) Eesti kliima üldine iseloomustus. Eesti territoorium puutub põhjas, läänes ja edelas kokku
merega, idas aga suure mandrialaga. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima
seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Et aga territooriumi lääneosa asub vahetult mere
kaldal, esineb siin kliimas samaaegselt suurel määral merelise kliima tunnuseid. Sel põhjusel võib
Eesti kliimat pidada üleminekukliimaks mereliselt mandrilisele. Balti mere lähedus ning Atlandi
ookeanilt liikuvad õhumassid (talvel suhteliselt soojad, suvel jahedad) külmal aastaajal tõstavad ja