Vana-Liivimaa
Nende koormised olid 1 päev nädalas teotööd teha.
3) vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja teotööd ei pidanud tegema.
4) maavabad kõige kõrgem kiht. Muinasülikute järglased, kes omasid maad läänikirja
alusel. Koormisi ei olnud, maad pidid ise harima. Oli kohustus teenida sõjaväes.
5) vabadik maata või vähese maaga talupojad, kes elatusid palgatööst.
· rootslased rändasid Eesti rannikualadele ja said maa enda vabaks mandiks osta.
· püsiv vene asustus tekkis Peipsi põhjarannikule.
· saksalsed elasid linnades.
· mingil määral oli ka orje ehk trääle (võlgnikud ja sõjavangid).
16. sajandil oli Eestis elanike arv tõusnud 300 000. Oli agraarühiskond (ligikaudu 94%
rahvastikust olid talupojad).
Eestlaste vaimuelu
Vana-Liivimaa siseolukord
1347. sai Eestimaa suurimaks maavaldajaks Liivi ordu. Piiskopid ei tahtnud ordu
juhtpositsiooniga leppida