Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on
Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõsa all istudes ussisõnu lausus. Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed. Õhtu hakkas pimenema ning külm mehe ihu karastama, kui Kalevipoeg kaugelt künka tagant suits märkas. Kange mees seadis sammud künka poole. Jõudnud koopani, märkas Kalvite kallis poeg ahelate kütkes rippuvat kaunist katelt, mille ümber kolm meest tuld kohendasid ja leemt segasid. Kalevipoeg astus ligi ja viskas lauakoorma maha
annaabi.ee 
