Eesti kirjanduse ajalugu I
isa-ema tahavad pojaga kokku saada, poeg ütleb, et oodake köögis, et tal pole aega. Nad
ootavad poega päev otsa. Aga nad ei näegi teda. Sõidavad sama targalt koju tagasi. Jutlus
rääkis ju sellest, et vanemaid on vaja austada, üks asi on seda rääkida, hoopis teine asi on seda
teha. See on ülim silmakirjalikkus. Vilde toob siin kiriku institutsioonilist nõrkust esile toob.
Vilde on üsna kriitiline. Palvete lugemini kuni kriitilise piirini muudab inimese orjaks. Näitab,
kuidas see maltsvekkus ühele või teisele mõjub: mõni on naeruväärne, mõni kohustatud.
Vilde näitab tegelikult seda, et ega see suur usk kuskile ei vii, aga möönab seda, et muud
pääsuvõimalust 19. sajandi keskpaiga talupoeg ei näe. Kergemat elu kuskilt ei paista ja ainus
abinõu selleks on selle sama prohvet Maltsveti usk.
18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema
Lääne-Euroopa suhe alkoholiga on pigem naudinguline. Põhja-Euroopas (ka Eestis)