Eesti kirjanduse ajalugu I
ostma.
Kõrtsi narratiiv: Kõrtsmik kui patule õhutav isik, kõrts on pigem negatiivne koht ja seda
rõhutatakse palju. Näidatakse kui hale ja lagunenud see kõrts ikka on. Mõisnik andis kõrtsi
enamasti rendile. Mõni erksam talupoeg rentis ja võis sealt isegi raha teenida. Kreuzwald ja
Mannteuffel: karskusfilosoofia. 19. ja 20. saj muutub kõrtsmiku ja kõrtsi teema
neutraalsemaks. Vilde ,,Prohvet Maltsvek": kriitika on suunatud igem mõisa aadressile. Kõrts
on mõisa abikontor, avalik ruum seal kohtuvad erinevad hääled. Omamoodi rahvamaha
funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud.
19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses
20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition)
Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu.
E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud
annaabi.ee 
