50 / 13.20 Old Tbilisi Alazani,Gws, 12 cl/ 75 cl 2.50 / 13.20 Adobe Cabernet Sauvignon,Chile 12 cl / 75 cl 2.50 /7 Achaval Ferrer Quimera, Argentina 12 cl/ 75 cl 4.50 / 30 Amarone Della Valpolicella,Italy 12cl/ 75 cl 3.50/ 16 Roosa majavein Cato Negro Cabernet Sauvignon Rose 12 cl/75 cl 2.50 / 13.20 Los Cardos Malbec Rosé, Argentina 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Primavera Rosé, Portugal 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Mythique Rosé, France 12 cl / 75 cl 2.50 / 9 Robertson Natural Sweet Rosé,South- Africa 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Toidusoovitused VALGED VEINID GRAFFIGNA CHARDONNAYSAUVIGNON BLANC 12 CL/75 CL 2.20 / 12.00 KUIV, RIKKALIK, AROMAATNE JA KERGELT VÜRTSIKAS ARGENTIINA VEIN Sobib kala ja valgest lihast roogadega.
Aroomide säilimine: Kuivad ja poolkuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc 2-3 päeva külmikus; Roosad veinid 2-3 päeva külmikus; Lihtsad magusad veinid 5-6 päeva külmikus; Küpsemad valged, näiteks 4 ja enama-aastased Chardonnay'd ja Rislingud 2-3 päeva baarikapis, kaitstud valguse eest või 5-6 päeva külmikus; Noor(em) punane (punane vein mida tarvitatakse mõne aasta jooksul peale valmistamist), näiteks Uue Maailma: Malbec, Merlot, Cabernet Franc, Garnacha, Syrah, Pinot Noir 2-3 päeva külmikus; Küps punane (laagerdumist vajanud vein mis on keldris juba seisnud mõned aastad), näiteks Cabernet Sauvignon, Tempranillo, Shiraz, Pinot Noir, Sangiovese 5-6 päeva baarikapis, ka karhvini ümbervalatult tuleb hoida valguse eest kaitstuna; Dessertvein (nii valge kui punane), näiteks jääveinid, muskaat-veinid 1-2 nädalat, valguse eest kaitstuna; Portvein 4-5 nädalat (v.a. lihtsad pordid).
UUS-MEREMAA Marlborough Sauvignon Blanc Silver Lake Vineyards 75 cl 20.90 / 327.01 EEK Marlborough Regional Collection Sauvignon Blanc 75 cl 19.00 / 297.29 EEK Punased: AMEERIKA ÜHENDRIIGID California Beringer Stone Cellars Zinfandel 75 cl 17.00 / 265.99 EEK Washington Columbia Crest Grande Estates Merlot 75 cl 20.90 / 327.01 EEK ARGENTIINA Masi Tupungato Passo Doble 75 cl 20.90 / 327.01 EEK Don David Malbec 75 cl 16.00 / 250.35 EEK AUSTRAALIA South-Australia Wolf Blass Eaglehawk Shiraz 2005 75 cl 15.00 / 234.70 EEK Barossa Shiraz-Cab. Sauvignon-Merlot, 75 cl 33.90 / 530.42 EEK Clancy´s Peter Lehmann LÕUNA-AAFRIKA Fairview Pinotage 75 cl 20.90 / 327.01 EEK TSIILI Colchaguavalley Los Vascos Cabernet Sauvignon 75 cl 19.00 / 297.29 EEK
tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein · Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini
lõplik plankimine Tavaliselt on punaste veinide jaoks ideaalne, kui neid säilitada mitte eriti kaua puitvaatides ning kaua pudelites. Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Cava, Champagne jt vahuveinid Champagne´t peetakse veinide Cava on vahuveini sort, mida kuningaks oma unikaalsete peetakse üheks prestiižsemaks omaduste tõttu, mida ei kohta ning mida säilitatakse pudelites üheski teises veinisordis samade meetodite järgi nagu
Gamay Prantsusmaal tähtis sort; marjast saab kergeid aromaatseid veine, mille aroomis ja maitses on tunda värskeid punaseid marju: vaarikat, jõhvikat, pohla ja punast sõstart Grenache levinud Prantsusmaal Rhone`i piirkonnas ja Hispaanias, kus see on üks enimkasvatatav sort; veinides on tunda vürtsikust, must pipart ja küpseid tumedaid marju: põldmarja, mustikat ja veini musta sõstart; kasutatakse palju segudes Malbec Argentina tähtsaim sort; veinid on värvilt mustjad, tihedad, võimsalt ürdised, täis arooniat, lagritsat ja tuliseid vürtse, järelmaitses röstitud kohv, suitsuploom Merlot populaarsuselt teine marjasort maailmas; on pehmem ja marjasem ja madalama tanniinsusega kui Cabernet Sauvignion, seetõttu joodavama ka nooremalt; maitselt on meeldivat marjane, sisaldab sinist ploomi ja musta kirssi, mustikase ja põldmarjase alatooniga
viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid
kangestatud veiniga, mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. 18 6. SERVEERIMISE NÕUDED 6.1. Veiniklaasid Enamikele veinidele on kasvatuspiirkondades leitud klaasitüüp, mis sobib kohaliku veiniga kõige paremini. Enim levinud klaasitüübid on ka nimetatud nende kuulsate piirkondade järgi -bordeaux, burgundia ,rhine jne. Lihtnereegel: Bordoo viinamarjasortidele (Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec,Sauvignon Blanc, Semillon) sobib bordeaux’ tüüpi veiniklaas. Burgundia viinamarjasortidele (Pinot Noir, Chardonnay) Burgundia tüüpi veiniklaas. Enamik Hispaanias, Itaalias, Saksamaal ja Portugalis kasvatatavatest kohalikest sortidest on enim nauditavad Bordeaux’ tüüpi klaasidest, kuid eks see ole rohkem maitse asi. Erinevatel klaasidel koonduvad aroomid erinevalt ning olenevalt klaasi ava suurusest langevad erinevalt meie keele retseptoritele
kvaliteediga ja täiusliku maitsega pineau´d, mille toodang on limiteeritud. Pineau´sid on kahte peamist tüüpi: blanc ehk valge ja róse, mida vahel kutustakse ka punaseks. Valge pineau valmistamiseks kasutatakse samasid viinamarju kui konjaki valmistamiseks: ugni blanc, folle blanche, colombard, vähesel määral ka sémillion, sauvignon, montils. Pineau róse valmistamisel kasutatakse viinamarju, millest Charente veinimeistrid teevad ka lauaveine: cabernet sauvignon, cabernet franc, malbec ja merlot. Erinevalt konjakist, mille toodangust läheb ca. 98% ekspordiks, on pineau peamisteks tarbijateks prantslased (u. 3/4 kogumüügist). Pineau´d serveeritakse toatemperatuuril nagu konjakitki, kuigi viimasel ajal juuakse teda ka jahutatult. Kindlasti tuleb vältida jää lisamist joogile, kuna see rikub pineau aromaatseid omadusi. Kuna pineau on aperitif, nauditakse teda tihti kokteilina või ka lausa desserdi asemel.
Kui Cabernet maitses domineerib must sõstar, siis siin on pigem ploom, mustikas ja toomingas. Tamm lisab veel kohvi ja sokolaadivarjundi. Maailma parimaks punaseks veiniks on nimetatud Château Pètrus, mis on valmistatud Merlot´st. Näiteks 1990 aasta Pètrus maksab 5000 dollarit. Parima veini annab Merlot jahedamas piirkonnas, soojemates piirkondades annab liiga suure ja suhteliselt igava maitsega saagi. Küll aga sobib teda segada teiste sortidega, nt Malbec. · Välimus: sinimust või punamust. · Lõhn: ploom, must sõstar, vürtsid, sokolaad. · Maitse: tumedad puuviljad, lihalik ja ümar. Happelisus tagasihoidlik ja tanniini osas pehme. · Tekstuur: lopsakas ja tihe, samas pehme. · Piirkonnad: Bordeaux, eriti Pomerol, St Emilion, Fronsac, Côtes de Castillon; Itaalia, eriti Bolgheri; Sveits, eriti Ticino; Bulgaaria; Rumeenia;Moldova; California; Washington; New York,
Veinidele tuleb peale märkida tegelik alkoholi sisaldus mahuprotsentides, viide suhkrusisaldusele, villija, tootja, imprtija ja/või müüja, viide lähtekoha kohta. Vabatahtlikult võib märkida aastakäigu, viinamarja sordi, suhkrusisalduse. Kaitstud päritolu nimetusega vastavalt EÜ määrusega nr 607/2009 art 59. võib veini peale jätta originaal teksti, aga siis peab kindlasti toote juures olema emakeelne teave. Tuntumad veinid on Cabernet Sauvignon, Merlot, Malbec, Kindzmarauli, Mukuzani ja Akhasheni jne. TUBAKAS Tubakat on kahte sorti. Inimese poolt kasutatavad vääristubakas ja mahorka tubakas. Tubakakasvatamise praktikas klassifitseeritakse tubakat kasutamisotstarbe, lehtede kuivatamise mooduse ja tüübi järgi. Tubakas koosneb 20% suhkrust, 15% tuhast, 13% organilistest hapetest, 12% tselluloosist, 8% vaikust ja vahast, 7% valgust ja 1-5% nikotiinist.
Iseloomult värske, happeline, kirsi karakteriga, parimatel juhtu- maal kui mujal vastuolulist suhtumist. del (Brunello di Montalcino, Vino Nobile de Montepulciano) pika arengu- potentsiaaliga. Viljeldakse ka Californias ja Argentiinas. Cabernet Franc – kolmas Bordeaux´ tähtis punane viinamari, mil oluline koht eriti Saint-Émilioni veinides. Viljeldakse ka Loire´i orus, kus toodab lihtsaid mahlakaid sirgjoonelisi veine. Tuntud ka Friulis ja Ungaris. Malbec – varemalt Bordeaux´s viljeldud viinamari, millest tänapäeval te- hakse Cahors´i veine ning mis on muutunud rahvusviinamarjaks Argen- tiinas. Täidlane, tanniinine ja tume vein, sageli rohu või ravimtaimede 32 nüansiga. 33
leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogiliselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse
--Oscar Wilde, The Importance of Being Earnest Know the rules well, so--DalaiyouLamacanXIVbreak them effectively. "Thisday, is clearly a lie. Gaining 34 lb in 28 days requires a caloric surplus of 4300 calories per so for a guy his size, he must have eaten 7000 calories a day. He expects me to believe that he dropped 4% in bodyfat as a result of eating 7000 calories? ..." I took a big swig of Malbec and read the blog comment again. Ah, the Internet. How far we haven't come. It was amusing, and one of hundreds of similar comments on this particular blog post, but the fact remained: I had gained 34 pounds of muscle, lost 4 pounds of fat, and decreased my total cholesterol from 222 to 147, all in 28 days, without anabolics or statins like Lipitor. The entire experiment had been recorded by Dr. Peggy Plato, director of the Sport and Fitness
annaabi.ee 
