Referaat Malaaria vaktsiin Mikk Mathisen Sissejuhatus Malaaria (nimi keskaegsest Itaaliast, ,,mala aria" - halb õhk) on haigus, millest paljud on nii mõndagi kuulnud ja enamasti seostatakse seda lõunamaadega. Selle haiguse eest hoiatavad meid ka arstid ja apteekrid, eriti kui reis läbib Aafrika, Aasia, Lõuna- või Kesk-Ameerika. Neis piirkondades on kõige tõenäolisem sellesse haigusesse nakatuda, kuna malaariatekitaja on parasiit, kes levib hallsääse (Anopheles maculipennis) kaudu inimeseni ja võib väga tõsiselt inimese tervist kahjustada. Lisaks haigushoogudele ja tervise halvenemisele on ka väga tõsiseks probleemiks suur suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas
Algloomad Lisaks veekogudele on paljud algloomad leidnud elupaiga inimese organismis. Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine. Kehvveresus.
- putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensete loomade produktide näited: - kitse piimas või kana munades antikehad kasvajate vastu - lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele või kasvuhormoon või insulin - lamba piimas tsüstilise fibroosi vastased valgud - sea organismis inimese hemoglobiin - vastava liigi kasvuhormooni abil - sigade ja lammasre kehamassi kiire kasv (tailiha osakaalu suurem kasv, kalkunite munevuse suurendamine) - malaariatekitaja vastased valke tootvad putukad Transgeensete taimede loomise eesmärk: - kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed - viirusresistentsus - herbitsiidiresistensus - suurem saagikus, seemnete produktsiooni kasv, biomassi kiirem kasv - lamandumis- ja külmakindlus - viljade pikem säilivusaeg - paremad maitseomadused - suurem toiteväärtus GMO-aretus: Poolt: - kiiremad tulemused - geenid teistelt liikidelt võimaldavad palju erinevaid tulemusi
4. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. (vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). GM taimed: ● kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed nt ümarusse ‘’tõrjuvad’’ banaan, riis, kartul ● seemnete produktsiooni kasv, biomassi kiirem kasv ● pestitsiidikindlad kultuurtaimed GM loomad: sead, lambad, kodulinnud, pärdikud, kalad, putukad ● Lehmapiima toitainesisalduse tõstmine ● Kanamunades kasvajavastased valgud ● Malaariatekitaja vastaseid valke tootvad putukad ● Probleem: tõstetud kokaiinisisalduse kokapuu Kolumbias ● Tubakataimed ‘’söövad’’ lõhkeaineid ● Valgesilmsele äädikakärbsele punasilmsuse geen ● Bioplaste lagundavad bakterid 5. PCR (polümeraasne ahelreaktsioon) - kuidas protsess toimub, mida tarvis, mis on millegi ülesanne? Praimer. Vt üldist, kogu materjali esitlust ja õp lk 52-53) POLÜMORFISM- mitmekujulisus, varieeruvus isenditi.
Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvadvereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid.
võ iva d m a la a ria t te kita d a va id 4 . Kõ ig e s a g e d a s e m ja o h tlikum o n Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Võib nakatuda vereülekandel (nt saastunud süstlanõelte kaudu). Võib esineda kaasasündinud malaariat. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: 1. Paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. 2. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ning seal jätkub nende areng.
Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid- Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Ohutusjuhendid on esmaabijuhend, sissejuhatav juhendamine ja tuleohtusjuhend. 2. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete- Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja vereringe) kahjustused, mille põhjused või tüsistused on
eoseline Suguline Mittesuguline ehk vegetatiivne Vegetatiivne paljunemine ühest rakust 1. pooldumine a. mitootiline - päristuumsed b. amitootiline bakterid 2. pungumine (ebavõrdne mitoos) omane ka paljudele protsitidele. 3. hulgijagunemine rakutuum jaguneb 2/4/8/16 ... 256 -> tekib hulktuumne struktuur, see jaguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke (rakusisesed parasiidid, protsistid malaariatekitaja, toksoplasma). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest: Taimed 1. paljunemine vegetatiivsete organitega (see on omane püsikutele) a. juurtega nt ploomid b. murdunud võsudega c. mugulatega (kartul) d. risoomiga (iiris, orashein, naat) e. sibulatega (tulp, nartsiss, küüslauk) f. okstega (paju, sõstrad) g. lehtedega (pegoonia) h. võsunditega (maasikas, hanijalg) i
Teda peeti erakordselt andekaks histokeemikuks, koevärvide pinnalt jõudis ta ka oma ,,võlukuuli" kontseptsioonini farmakoloogias, st, ta eeldas, et kui on võimalik siduda spetsiifilise värviga mingi spetsiifiline osa rakust või koest, peaks sama moodi olema võimalik ravimiga siduda (viia koos värvainega eesmärgile ka ravim) mingi spetsiifiline probleemidetekitaja organismis (bakter või siis ka viimase poolt tekitatud mürk, nn toksiin). Ehrlich suutis tõestada, et värvides malaariatekitaja (metüleen-sinisega), kaasnes sellega ka tagasihoidlik raviefekt. Tema esimene suur saavutus oli koos Emil Adolph v. Behringiga (1854-1917) välja töötada difteeria seerum. Selle töö käigus rajas ta (1897) nn kõrvalahela teooria (Seitenkettentheorie / side chain theory), milline seletas (vere)rakkude immuunreaktsiooni. Ehrlichi arvates olnuks rakkudel sarnased kõrvalahelad nagu raku- / koevärvidelgi, millega nood seovad end spetsiifiliste objektide külge preparaadis
võimelised mõjutama tekitajaid rakusiseses staadiumis. Immuunvastuse intensiivsus on nõrk, tsirkuleerivate antikehade tase tõuseb väga aeglaselt ning IgM ja IgG toimet ei piisa. Paranemine toimub kiiresti, kui areneb hästi rakuline immuunsus. Leišmanioosi tekitaja on tuntud rakusisene parasiteeruv algloom ja seega on tema poolt põhjustatud haiguste korral peamised rakulised immuunreaktsioonid Malaariatekitaja paljuneb rakusiseselt, seejärel aga satub verre ja levib nii organismis. Ussnugilised - helmintooside korral sõltub immuunreaktsioonide laad samuti ussnugiliste lokalisatsioonist organismis (sooletrakt, maks jne). Need, mis esinevad ainult soolevalendikus, ei kutsu esile immuunreaktsioone. Probleeme tekitab parasiitide suurus, keeruline antigeenne striktuur ja arengutsüklid. Suurim osa helmintide antigeenidest on valgulise struktuuruga. Immunoloogilist
annaabi.ee 
