Kilekotid ja keskkond
Plastmassid võivad jääda looma makku,
täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu
loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. (Eesti Loomakaitse Selts 2008)
Kilekotid tapavad looduses igal aastal kokku umbes miljon lindu-looma. Linnud omakorda
surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal,
kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. (Liigtarbimine)
Malaariaohuga riikides on tänavatel vedelevad kilekotid ohtlikud ka seetõttu, et nendesse
kogunenud veejäägid on ideaalseks inkubaatoriks malaaria sääskedele. (Jõgisaar 2009)
Foto 1. Kilpkonn söömas kilekotti. (Allikas: Bioneer)
4
1.2. Kilekottide kasutamine Eestis
Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem
keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal
annaabi.ee 
