Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2
ega koosta deklaratsioone. * Tulude varjamist loetakse tahtlikuks, kui sellega kaasneb raamatupidamisdokumentide hävitamine, varjamine, moonutamine või kontrollimiseks esitamata jätmine. * Käibevarjamine seisneb käibe- või aktsiisideklaratsioonis maksu vähemarvutamine, arvutamata jätmine, ettenähtust suurema tagastatava käibemaksu summa arvutamine või arvutatust väiksema maksusumma tasumine või tasumata jätmine. Maksude tasumisest kõrvale hoidumine: 1. maksukohuslane, kes oleks pidanud end sellena registreerima ei ole tähtaegselt seda teinud; 2. maksuhalduri haldusakti mittetäitmine; 3. kauba- või raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine, varjamine; 4. ebaõigete maksumäärade kasutamine; 5. ebaõige maksusoodustuse või maksuvabastuse rakendamine. Sanktsioonid: · intressid kui maksukohuslane ei tasu tähtajaks osaliselt või täielikult
2. Lahendatud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandjale ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. 3. Raamatupidamise algdokumente, registreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid, ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat Maksukohuslane või piiratud maksukohuslane peab säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust
määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. *Jälgi töös :Maksukohustuslane on õigem öelda kui maksukohuslane!! *Igal maksuseadusel on oma ülesehitus ja oma terminoloogia ehk mõisted. Probleem on selles, et sama mõiste võib erinevates maksuseadustes omada erinevat tähendust või sisu. *Maks- maksuliigid, tuleneb maksuseadustest. *makse- ei tulene maksuseadustest, see on nagu arve vms, nt üürimakse. 2 Maksude eesmärgid
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa.
1. MIS ON INTRESS? Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, tsiviilõiguses nimetatud, kui viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude,
põhjustavad riigile täiendavaid mõttetuid kulutusi. Nimetatud kulutuste kokkuhoid on võimalik suunata täiendavalt sotsiaalseteks tagatisteks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on selle kohustatud poole ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane, kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes sooritab maksutasumist. Maksukinnipidaja on isik, kes peab teised isiku tulust maksu kinni pidama selle deklareerima ja üle kandma. Kolmas isik on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa 3
2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses
5. Maksukohustus tekib ka siis, kui püütakse varjata maksukohustust. Siia kuuluvad need tehingud, mis ei kuulu eelnevate alla. Maksudeklaratsioonid Kõik deklaratsioonid ei kanna deklaratsiooni nimetust. Lisaks käsitletakse ka deklaratsiooni maksuaruannet. Käsitletakse ka muid maksuseadusest tulenevaid dokumente, mille esitamine ja koostamine on kohustuslikud. Vajadusel võib maksuhaldur nõuda veel täiendavaid dokumente. Maksukohuslane on kohustatud esitamakogu talle teada oleva info ning kinnitama seda allkirjaga. Põhisumma arvutamine Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksusumma arvestuse õigsust. Maksude kontrollimine on ajaliselt piiratud. Reeglina on maksukohustuse aegumine 3 aastat. Kui on tegemist tahtliku mittemaksmisega, siis on aegumine 6 aastat. Alla 10 sissenõudeid ei menetleta. Tagastusnõude taotluse õigus on maksukohustuslasel. Maksuhaldur võib ka ise tagastada.
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia
· ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%). Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine MAKSUKOHUSLANE on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksusubjekt ei pruugi sageli olla ka maksu tegelik maksja, nagu seda võib juhtuda kaudsete maksude puhul. PALGAARVESTUS TÖÖANDJA KOHUSTUSED: 1. koostama seadustes ettenähtud dokumentatsiooni (lepingud, juhendid jms, vt punkt 6). 2. töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse,
lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. - Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks. - Maksu kinnipidaja isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord.
Valitsuse funktsioonid majanduses. 1 . Seadusliku tausta loomine 2 . majanduse stabiliseerimine, riikliku majanduspoliitika 3 . ümberjaotusfunktsioon 4 . vaba konkurentsi tagamine Maksustamise põhiterminid, maksude liigitamine. • PÕHITERMINID Maksu alus on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus (N.: üksikisiku tulumaksu korral on selleks inimese sissetulek). Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu alusest. Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena maksma. Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. • MAKSUDE LIIGITAMINE 1. maksu võtmise viisi järgi: • KAUDSED MAKSUD – need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale • OTSESED MAKSUD – suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi:
Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid: • Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis) • Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) • Neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus... Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik Maksumäär- progressiivne (lineaarne/astmeline) ja proportsionaalne, regressiivne Maksukoormus (Eestis ca 32-33%) Piirmaksumäär (tegelik maksumäär)
Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda. (Nt maamaksu puhul maa turuhind, km puhul kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Tihti on erineva suurusega tuludel erinevad maksumäärad. 24. Kuidas liigituvad maksud maksumäära järgi? Progresseeruv (astmeline) maksumäär – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär Proportsionaalne maksumäär – maksumäär iga tulutaseme juures üks
o efektiivne o lihtne( maksude vältimine, maksupettus) o võrdne maksukohuslastele (horisontaalne ja vertikaalne) o Maksu alus on tavaliselt seotud kas kindlate tulude liigi ja suurusega, millest lähtudes hakatakse arvestama makse või mingi muu majanduskäibes oleva rahasummaga (kinnisvara väärtus), millelt arvestatakse makse o Maksumäär näitab kui suur osa maksualusest summast läheb protsentuaalselt maksudeks o Maksukohuslane juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma o Maksutoime näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks o Maksukoormus: kui suure osa ühiskonna tuludest(SKPst) moodustavad maksud o Maksude vältimine maksude vähendamine legaalsel teel o Maksudest hoidumine maksupettus o Kaudsed maksud on sellised maksud, kus maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku
väiksemaks. Tootmiskulud ise pooltoodet või teenust tootes ei tohiks aga sõltuvalt spetsiifilisusest oluliselt kõikuda, sest tootmismaht on konstantne ja piiratud. Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Esindamissuhte näiteid: (varjatud tegevus)*patsient-doktor*üliõpilane-õppejõud*firma juht-firma töötaja*ehitustöö tellija- ehitusfirma*maksukohuslane-nõustaja(varjatud info)*firma tippjuhtkond-müügiosakond*kasutatud autode ostja-kas.aut müüjaNegatiivne valik, signaalimine, sõelumine Negatiivne valik: kvaliteediteadmatus (nt kasutatud autod)Tagajärg:kasulike tehingute ärajäämine+ressursikulud sõelumiseks ja signaalismiseks Näited probleemi lahendustest (ex ante)*Signaalimine (haridus tööjõuturul) lähtub paremini informeeritud poolest*Sõelumine (kindlustuslepingute menüü) lähtub
Euroopas on ülekaalus riigid, kus kehtib astmeline maksusüsteem. Regressiivne maks madalama sissetulekuga inimestel võetakse suurem protsent, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks on käibemaks. Maksukoormus summa, mida maksuobjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma. Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikus kogutulust(sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st) Eesti maksukoormus kõrge või madal? Maksusubjekt e. Maksukohuslane on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär on mõiste majandusest, mis äthendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult mingit summat. Eestis kaheksa maksu: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaal 33% 3)maamaks 0,1-2,5% 4)Käibemaks 20, raamatutel ja ravimitel 5% 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid(alkoholi,tubaka,kütuse,elektri,pakendi) 8)Raskeveokimaks Kohalikud maksud
Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse · Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksusüsteemi printsiibid · Ekvivalentsus maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis) · Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) · Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ... Maksustamise põhiterminid · Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms) · Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik) · Maksumäär (progressiivne (lineaarne või astmeline); proportsionaalne, regressiivne) · Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)
N.: auto kasutaja maksab aktsiisimaksu, mille arvelt finantseeritakse maanteede korrashoidu; 5. efektiivsus pole mõtet kehtestada maksu, mille kogumiseks tehtavad kulutused ületavad maksust laekuva tulu. MAKSUSTAMISE PÕHITERMINID Maksu alus on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus (N.: üksikisiku tulumaksu korral on selleks inimese sissetulek). Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu alusest. Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena maksma. Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. MAKSUDE LIIGITAMINE Makse liigitatakse: 1. maksu võtmise viisi järgi: · KAUDSED MAKSUD need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale, N.: aktsiisi- ja käibemaks; · OTSESED MAKSUD suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt, N
Riigikaitse 5 Ettevõtte tulumaks 2 Riigivalitsemine 5 Muud 6 Muud 20 Maksustamise põhiterminid : 1)Maksu alus- on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus. Näiteks tulumaks tulude suurus. 2)Maksumäär-näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Näiteks tulumaks 21% ( maksuvaba tulu 2250 kr alates 2008 ) 3)Maksukohuslane- on juriidiline või füüsiline isik, kes peab makse maksma. Näiteks tulumaks- füüsiline isik Ettevõtte tulumaks- ettevõte ehk juriidiline isik 4)Maksutoime- näitab maksude ülekandumist esmaselt maksumaksajalt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks- aktsiis on ettenähtud kütuse müüjale, kuid maksu maksab lõppkokkuvõttes tarbija. 5)Maksuvaba miinimum-on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest summast maha.
suhteliselt enam ühishüvesid. Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem, kui need kellel autot pole- selle tagamiseks on kehtestatud mootorikütusele aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid makse maksma need, kelle maksevõime(sissetulek) on kõrgem. See printsiip on aluseks astmelise tulumaksu põhimõttele. 89. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Otseste maksude korral on maksukohuslane (majapidamine või ettevõte tulumaksu puhul) ühtlasi ka tegelik maksukoormuse kandja. Kaudsed maksud on seotud kaupade ja teenuste hindadega ning nende puhul ei pruugi otsene maksumaksja ning maksukoormuse tegelik kandja kokku langeda. 90. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? Maksude ülekandumine tähnedab maksude siiret otseselt maksukohuslaselt teistele
Eelarve defitsiit olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Eelarvepoliitika valitsuse tegevus avalike hüviste strukturi ja mahu kujundamisel ning rahastamisel. Peamised instrumendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse avalike hüviste pakkumine. Maksevõimelisus - sissetulek Maksubaas maksuobjekt, tulu, tegevus, rahavoog millelt maksu kavatsetakse koguda (nt inimese tulu, maamaksul turuhind, tulumaksul kauba hind) Maksusubjekt maksukohuslane, füüsiline või juriidiline isik, kellele on seadusega pandud maksukohustus Maksuobjekt=maksubaas Maksumäär näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Keskmine maksumäär ATR näitab kui palju maksustamise aluseks olevatest tulust või väärtusest Y läheb maksude T tasumiseks ATR=T/Y. Efektiivne maksumäär näitab kuidas maksubaasi muutused mõjutavad maksusumma muutusi. Maksumäär võib olla
Füüsilisest isikust ettevõtja vormi teeb aga vähem atraktiivseks isiklik vastutus: FE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja tema taotlusel. Kohustuslik on äriregistrisse kandmine juhul, kui ta maksukohuslasena registreeritud Maksuametis vastavalt käibemaksuseadusele (Käibemaksuseaduse § 7 kohaselt tuleb registreerida maksukohuslane, kelle maksustatav käive ületab kalendriaastas üle 250 00 0 krooni). Äriühingute liigid: 1. Täisühing 4 . Aktsiaselts 2. Usaldusühing 5. Tulundusühistu 3. Osaühing Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga, tekkides äriregistrisse kandmisest ning lõppedes äriregistrist kustutamisega
või KOV, mille kohaselt saavad nende üksused tegutseda vaid riigi või KOV nimel, erandiks RMK- tegutseb riigivara- ja metsaseaduse alusel). Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused (ministeerium) ja valitsusasutustele allutatud riigiasutused (koolid, haiglad). Riigitulundusasutus on näiteks RMK, kes tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (RMK pole seaduse kohaselt AÕJI, kuid tegutseb nagu ta oleks AÕJI, olles maksukohuslane ning tehes riigivaraga tehinguid) 2. Muud AÕJI- nt ERR, TÜ, teiste ülikoolide lugemine AÕJI on problemaatiline, kuna neil puudub eraldi seadus. JI õigusvõime: Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, jagamatu ning hõlmab kõiki õigusi ja kohustusi, mida JI oma eripärasid arvestades on võimeline omama. JI võib omada kõiki neid kohustusi ja õigusi, välja arvatud neid, mis on omased vaid inimesele. JI ei saa olla teise JI
vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda o Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL o Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta. o Kaasvastutus riigi elu kujundamisel ja juhtimisel Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm Jurisdiktsiooni all olema õigusemõistmise õigus (nende üle on õigus mõista õigust) Maksukohuslane Omab teatud õigusi ja kohustusi Kodakondsuseta isik (halli passiga) nt loobunud kodakondsusest ja pole taotlenud uut. Puudub õigus valida ja olla valitud jne. Toetused lubatud. 18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida. Diplomaadid diplomaatiline immuniteet o Esindavad oma kodumaad o Omavad lisaõigusi
registreerima maksukohuslastena (kui müügikäive ületab 250000) Kauba ühendusesisese käibe aruanne - tuleb esitada nendele maksukohuslastele, kel on maksustamisperioodi jooksul ühendusesisene käive. Esitatakse kvartali kohta, järgneva kuu 20. kuupäevaks. Sisend käibemaks – maksukohuslase poolt teiselt maksukohuslaselt soetatud või saadud kauba/teenuse tasumisele kuuluv käibemaks ning imporditud kauba eest tasutud käibemaks. Kohustused arvestuse pidamisel – maksukohuslane on kohustatud: 2. säilitama kronoloogilises järjestuses väljastatud arvete koopiad või soetatud kaupade arved 7 aasta jooksul alates väljastamise päevast 3. pidama maksustatava ja maksuvaba käibe arvestust 4. pidama arvestust teise liikmesriiki ettevõtte poolt toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitleta kauba ühenduse sisese käibena 5. pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaliku täpsusega
21 võib nii maksta kui ka sellest loobuda, juhul kui loobutakse vastava kauba või teenuse tarbimisest. Teiseltpoolt, tasu on eelduseks eelkõige erakauba tarbimisel. Lõiv erineb maksust selle poolest, et ta on praktiliselt tasu konkreetse teenuse eest kui seda osutab riigiasutus (kohtu, notar jt.). Lõivu maksmine on vabatahtlik, teenusest loobumisega saab vältida ka lõivu maksmist. Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. Maksusubjekt võib olla maksumaksja, aga ei pruugi seda alati olla. Näiteks nn. 84 allika juures kinnipeetava maksu puhul, milleks on üksikisiku tulumaks palgalt, arvestab maksu töötaja palgast maha ning kannab riigikassale üle tööandja. Maksusubjekt on aga töövõtja, sest tema saab maksustatavat tulu. Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. Maksusubjekt ja maksukandja
makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. o Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne (passiivne) kui ka situatsioonikohane (aktiivne). · Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport. · Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. · Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. · Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse. · Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest. · Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast ühiku kohta.
Kohus muutis Karistusseadustiku rakendamise seadust.) - Ebasoodsa tagasimõju keeld seadusel ei tohi üldjuhul olla tagasiulatuvat jõudu ja isikut ei tohi tagasiulatuvalt asetada ebasoodsamasse olukorda (nt 10 aastat tagasiulatuvalt maksukohustuse muutmine; seadus loodud määrusega ning kui määrus polnud piisav, siis öeldi, et teeme siis lihtsalt seaduseks ning maksukohuslane peab tagasiulatuvalt ikkagi maksma) - Õiguspärane ootus nõue, et kord rakendatud seadust ei tunnistatakse sõnamurdlikult kehtetuks (,,mängu ajal reegleid ei muudeta"), nt kui on antud laenu maksuvabadusega 5a, siis ei saa seda vahepeal muuta (nt 2a pärast öelda, et hakka maksma) Erineb tagasimõju keelust, kuna esimesel puhul reguleeritakse midagi mineviku jaoks, aga õiguspärase
2008 21/79 ehk X /0,79*21% 21% 27 000 2250 2009 21/79 ehk X /0,79*21% 21% 27 000 2250 2010 21/79 ehk X /0,79*21% 21%?? 27 000 2250 2011 2012 1.2 RESIDENT JA MITTERESIDENT Üldjuhul ei kattu residendi mõiste kodaniku mõistega, kuigi on ka riike, kus kodanik on maksukohuslane jätkuvalt, või kuni viis aastat peale riigi territooriumilt lahkumist (Rootsi). Residentsuse määratlemisel kasutatakse tihti ka alalise elukoha määratlust s.t.füüsiline isik loetakse residendiks kui ta on asunud 183 ± 10 päeva riigis kas siis jooksva 365 päevase perioodi jooksul või siis antud riigi kalendriaasta, maksu-aasta või tulu-aasta jooksul. Seejuures on oluline teada, et need mõisted ei ole identsed. Maksuaasta algab Suurbritannias 6.aprillil ja Uus-Meremaal 1
annaabi.ee 
