kiirust, magnetvälja kujunemist ja tähetuule tugevust Surnud vanemad tähed suurendavad molekulaarudusid raskemate elementidega Kunstniku kujutlus prototähe tekkeprotsessist tihedas molekulaarudus. NASA pilt. Peajada järgne aeg Vähemalt 0,4 Päikese massiga tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma Vesiniku ammendumisel ja heeliumi süttimisel tekib punane hiid Viie miljardi aasta pärast, kui Päike on arenenud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ~ 250 korda praegusest suuremaks Kuni 2,25 kordse Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tuuma ümbritsevas kihis Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis tuum koosneb siis peamiselt hapnikust ja süsinikust Massiivsed tähed Väga suure massiga tähed paisuvad heeliumi põlemise faasis punasteks ülihiidudeks Tähe elu lõpufaasis toimub tähes
palju kütust tal kulutada on ja kui kiiresti täht seda teeb. 5 2.2 Peajada järgne aeg Tähtedel, mille mass on vähemalt 0,4 Päikese massi, tekib heeliumi põlemine, kui nad on ära kulutanud tuumas oleva vesiniku. Peale seda hakkavad nende väliskihid paisuma ja jahtuma ning tekib punane hiid. Näiteks 5 miljardit aastat hiljem, kui Päike on muundunud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ca 1 astronoomiline ühik, st 250 korda praegusest suuremaks. Hiiuna kaotab ta umbes 30% oma massist. Kuni 2,5 Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tähe tuuma ümbritsevas kihis. Lõpuks on tuum piisavalt kokku surutud, et alustada heeliumi põlemist ja täht kahaneb raadiuses ning selle pinna temperatuur tõuseb. Massiivsematel tähtedel läheb tuumapiirkond vesiniku põletamiselt enam-vähem otse üle heeliumi põletamisele.