nõuded ostjate vastu käbekordaja Lühiajaliste kohustiste kattekordaja näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. käibevara lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= lühiajalised kohustused käibevara−varu−ettemaksed maksevõime kordaja= lühiajalised kohustused Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. raha+ väärtpaberid maksevalmiduse kordaja= lühiajalised kohustised Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku
Siit on näha, et ettevõtte lühiajalise kohustuste kattekordaja on hea. Käibekapitalis puudujääki ei ole. Maksevõime kordaja ( Quick Ratio) = Likviidne vara / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevõime kordaja = 356 874/ 235 897= 1,5 31.12.2008 Maksevõime kordaja = 297 963/ 201 546 = 1,5 See näitaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid. Näitjate järgi on ettevõttel päris head väljavaated. Maksevalmiduskordaja = Raha+väärtpabrer / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevalmiduskordaja = 6 546+7 665/235 897=0,06 31.12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008
2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Võlakordaja = koguvõlgnevus / varad 2012. aasta võlakordaja = 750624 / 16461232 = 4,6%. 2013. aasta võlakordaja = 498715 / 16166492 = 3,1%. Kapitali alluvus = kohustused / omakapital 2012. aasta kapitali alluvus = 750624 / 15710608 = 4,8% 2013
(maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = -----------------------------------------------
muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks (kui palju on käibevara ühe kohustuste krooni kohta). Lühiajalise likviidsuse näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Heaks kordajaks lühiajalise likviidsuse näitaja puhul peetakse 1,8-2,2. Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enam likviidsest varast. Lugejat vähendatakse kõige vähem likviidse vara võrra, milleks on varud ja ettemaksed. Heaks maksevõime kordajaks peetakse 0,8-1,2. Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st. kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Maksevalmiduse kordaja heaks näitajaks peetakse 0,3-0,6. Tallinna Kaubamaja AS lühiajalise maksevõime näitajad on heast tasemest poole väiksemad, kuigi samas on märgata vaadeldava perioodi vältel lühiajalise võlgnevuse kattekordaja paranemist. Maksevõime kordaja on ka normaalsest poole väiksem, samas
näitajaks, aastal 96 oli see näitaja eelmise aasta omast madalam, väärtuseks oli 1.58, mida võib pidada hea ja rahuldava piiri peal olevaks. 97 aasta esimeses kvartalis oli antud näitaja 1,72 , mida võib pidada heaks. Likviidsuskordaja oli 94 aastal 1,19 mida võib pidada heaks, 95 aastal oli see tõusnud 1,5 ja 96 aastal oli see näitaja 1,7, millest järeldub et likviidsuskordaja väärtusi võib lugeda headeks. Maksevalmiduskordaja oli aastal 94 0,014, aastal 95 oli see näitaja 0,079 ja aastal 96 oli see 0,033. Tootmisvarudega kaetuse taseme kordaja oli aastal 94 0,38 aastal 95 oli see 0,89 ja aastal 96 oli see 0,66. Puhaskäibekapitali kordaja oli aastal 94 8552, aastal 95 oli see 24554 tuhat krooni ja aastal 96 oli see 23445. Puhaskäibekapitali näitajat võib pidada heaks. Nii lühiajalise võlgnevuse kattakordaja kui likviidsuskordaja ja maksevalmiduskordaja on Eesti keskmisest tasemest kõrgemad.
Maksevalmidus on hea kui see on vähemalt 0,9. Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid. Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve. 3. Puhta töökapitali osatähtsus koguvarades (net working capital to total assets) Mida suurem tulemus seda parem. Rusikareegel: puhaskäibekapital peaks olema 5-6 korda väiksem müügitulust. 4. Vahetu maksevalmiduskordaja (cash ratio) näitab kui suures osas on lüh.kohustised kaetud kõrglikviidse varaga (raha ja rahalähendid). Rusikareegel: piisavaks loetakse, kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha
kohustused ümber pikaajalisteks kohustusteks, seega talul 2002. aastal oli see näitaja hea ning polnud raskusi oma finantskohustuste õigeaegse täitmisega. Tabel 4. Likviidsuse III tase Kaska-Luiga talus Aasta 2001 2002 Raha ja väärtpaberid 621388 868697 Lühiajalised kohustused 2531285 4264886 Likviidsuse III tase 0,25 0,21 Maksevalmiduskordaja on talus nõrk kuna ta on madalam kui 0,5 - millest oleks täiesti piisav kohustuste ajaliseks täitmiseks. See on tingitud kõrgest toodangu omahinnast ja madalast müügihinnast, seda ei anna ka kuidagi parandada, sest kulutused on viidud talus niigi miinimumini. Piima keskmine müügihind on langenud võrreldes 2001. aastaga 3.35-lt kroonilt 2.78-le kroonile, seega arvestades piima läbimüüki 1900 tonni 2002. aastal, see teeb vähem laekumist 1 083 000 krooni võrra, s.o. 10% talu
käibevarad ületaksid kohustusi null koma kuus kuni üks kord. Likviidsuskordajat interpreteeritakse järgmiselt (Kitvel 1993, lk 11): K > 0,9 hea 0,6-0,89 rahuldav 0,3-0,59 mitterahuldav, K< 0,3 nõrk. Järgmise maksevõime näitaja arvutamisel lähtutakse ettevõtte kõige likviidsemast käibevarast, milleks on raha ja väärtpaberid: raha ja väärtpabe rid Maksevalmiduskordaja = (3) lühiajalis ed kohustused Antud kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõtte võimeline kohe tasuma (Ibid., lk 20). Kui maksevalmiduse kordaja on suurem kui üks, siis see näitab, et ettevõte kasutab oma raha ebaefektiivselt. Optimaalne on üks (Tsistjakov 1996, lk 24). Kuid siin peab arvestama ka teiste teoreetikute poolt antud nõuannet
LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste Käibevara kattekordaja (Current = Ratio) Lühiajalised kohustused Käibevara - Varud Maksevõime kordaja = (Quick Ratio) Lühiajalised kohustused Andres Laar 2008 2007 MAKSEVALMIDUSE E. RAHALISTE VAHENDITE TASEME SUHTARV (Cash Position Ratio) Raha + Väärtpaberid Maksevalmiduskordaja = Lühiajalised kohustused Andres Laar 2008 2007 KATTEVARA HINDAMISE SUHTARVUD (Coverage Ratios) Ärikasum Intressikulude kattekordaja = (Interst Coverage Ratio) IKU Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum kattekordaja (Fixed = , kus Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM
mis on arvutatav valemiga: M + MS (2.9) CAR = . CL Hindamiskriteeriumite põhjal on hea raha juhtimise näitaja ettevõttes ligikaudu 0,3; ebaotstarbekas 0,5 ja rohkem. 2009 oli Estravel AS maksevalmiduse kordaja 0,87, mis tähendab, et ettevõtte rahasid kasutati ebaotstarbekalt. Ettevõtte arvelduskontol oli raha liiga palju 3 933 762 eurot. Järgneval aastal kasutati ettevõttes raha otstarbekamalt ja maksevalmiduskordaja oli 0,15 ning raha kontol 596 957 eurot. Järgnevas tabelis 2.4. esitavad töö autorid eelpool välja toodud ning analüüsid suhtarvud ühes tabelis koos nende numbriliste väljenditega. 14 Tabel 2.4. Likviidsuse suhtarvud aastatel 2009 2011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Puhaskäibekapital (NWC) 1 303 613 1 710 807 1 480 913
annaabi.ee 
