makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks prootonit, neutronit, elektroni ja footonid. Kuid nad ei ole tõeliselt elementaarsed, vaid koosnevad omakorda väiksematest osakestest- KVARKIDEST. Selliseid osakesi, mis ei oma sisemist struktuuri, nimetatakse fundamentaalosakesteks. OSAKESED JA VASTASTIKMÕJU Looduses esineb nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone. 1) Gravitatsioonilises vastasmõjus osalevad kõik osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on mass. Avaldub ainult osakestevahelises tõmbumises. Nii nõrk, et tema toimet pole võimalik üksikute osakeste juures võimalik mõõta. 2) Elektromagnetiline vastasmõjus osalevad osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on elektrilaeng. Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib elektromagnetiline vastasmõju
kulunud ajaga. Kiiruse tähis on v. Kui keha liigub kogu aja ühesuguse kiirusega, siis liikumist nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Enamasti liiguvad kehad muutuva kiirusega. Muutuva kiirusega liikumine on mitteühtlane liikumine. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Aineosakesed liiguvad palju kiiremini, kui meid ümbritsevad makrokehad. Gaasis liiguvad osakesed korrapäratult kõikvõimalikes suundades. Mõned neist liiguvad küll suhteliselt aeglaselt, teised aga väga kiiresti. Kokkuvõte Ma leian, et liikumine on üks tähtsamaid osasi füüsikas. Liikumine on nähtus keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. Keha liikumise kirjeldamiseks kasutatakse trajektoori mõistet. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi saab
Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. MAKROKEHA - Suurete kehade kohta kasutatakse nimetust "Makrokeha". Makrokehadeks on auto, rong, kivi, raamat jne. Makrokehad on ka planeedid ja tähed. Aineosakesed seevastu on mikrokehad MIKROKEHA on mikromaailma kuuluv osake.Väike keha. OSAKE on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. PEEGELDUMINE Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb esimesse keskkonda.
Elektrivool on laengute korrastatud (suunatud) liikumine Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolu suund ühtib teda esile kutsuva elektrivälja vektori suunaga. Voolu tekke ja olemasolu tingimuseks on vabade (liikumisvõimeliste) laengute olemasolu. Kui need laengud (laengukandjad) kuuluvad keskkonna koostisse (laenguga mikroosakesd elektrijuhis), nimetatakse tekkivat voolu juhtivusvooluks. Kui laengu ümberpaiknemisel osalevad makrokehad (laetud kuulikesed katses, liikuv elektriseeritud lint), on tegemist konvektsioonvooluga. Loengus käsitleme edaspidi ainult juhtivusvoolu. Voolu iseloomustavad suurused Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Alalisvoolust räägime siis, kui elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu. Praktikas kasutatakse alalisvoolu valemeid ka muutuva voolu korral -- juhul, kui muutused on
annaabi.ee 
