Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide ainevahetust käsitletakse koos energiavahetusega, kuna ainevahetusega kaasnevad energeetilised muutused. DISSIMILATSIOON Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. ASSIMILISATSIOON Assimilisatsiooni moodustavad organismi kõik süntesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Fotosünteesiks kasutatakse organismivälist päikeseenergiat, kuid enamikuks ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid. Enamasti saadakse see ATP molekulidest. Lisaks on olulisteks protsessideks veel
Organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamispotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga, nimetatakse metabolismiks.Seda võib jagada kaheks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. -Milles seisneb dissimilatsioon ja assimilatsioon? Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine.See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprossid.Selle käigus saadakse vajalikke ühendeid:sahhariide, lipiide,valke,nukleiinhappeid jt.Fotosünteesiks kasutatakse küll organismivälist päikeseenergiat , kust enamikuks ülejäänud sünteesiprotsessideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid.Enamasti saadakse see ATP molekulidest.
organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid, organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. Dissimilatsioon- organismis toimuvad lagundamisprotsessid, enamiku dis.p kaasneb energia vabanemine, see talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, mis on ühtlasi ka põhieesmärgiks. ATP e adenosiintrifosfaat, universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast, ATP moodustub glükoosi, käärumise ja hingamise käigus. ATP on vajalik selleks, et dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse
Dissimilatsioon? Organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine ning energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse (40% kasuteguriga). Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad nii aine- kui ka energiavahetuse ümbritseva väliskeskkonnaga. Metabolismis võib tinglikult jagada kahte tihedalt seotud osaks: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP ehk adenosiintrifosfaat, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses ning on universaalne energia talletaja ning ülekandja. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid. Täiendavat energiat vajatakse
lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus.
annaabi.ee 
