EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Vee üldise ja mööduva kareduse määramine KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 06.03.2018 12.03.2018 ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud analüüsi jaoks: 1) Taara materjal: plastpudel 1,5L 2) Taara täidetus: Täielikult täidetud. 3) Proovi konserveerimise võimalus: Kareduse määramisel proove tavaliselt ei konserveerita, kuni analüüsini säilitatakse 4° C juures. Konserveerimata proov tuleb analüüsida hiljemalt 24h jooksul. Proovivõtu koht: K...
selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. 8.)ATPadenosiintrifosfaat, kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana. 10.)NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid, makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 11.)ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 12.)hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagunemisprotsesside kogum.
1g süsivesikud- 17,6 kJ energiat 1g valke- 17,6 kJ energiat 1g lipiide- 38,9 kJ energiat Organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse organismi valke. Selleks, et dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. · ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. · ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest(adeniin), süsivesikust(riboos), 3 fosfaatrühmast. · Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat. · ATP moodustub glükolüüsil, fotosünteesil, hingamise käigus. GTP spetsiifiline makroergiline molekul (ka CTP, UTP). Nemad viivad läbi
Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil
ADP + P--> ATP + 30 kJ/mol energiat. Jaguneb: Dissimilatsioon- lagundamisprotsess, kaasneb energia vabanemine. Assimilatsioon- sünteesiprotsess, vajalik täiendav energia. Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Universaalne energiarikas makroergiline ühend. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi käärimise, hingamise ja fotosünteesikäigus. Glükoosi lagundamine mitkondrites. Kõige esmane kasutatav energia allikas glükoos. Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
6CO2+12NADPH2C6H12O6+6H2O+12NADP 18ATP+18H2O18ADP+18H3PO4 Summaarne võrrand:6CO2+12H2OC6H12O6+6O2+H2O fotosünteesi tähtsus Taimele 1.energiaallikas(sünteesitakse energiarikkaid org.ühendeid) 2.hingamiseks 3.materjaliks,millest nad koosnevad Loomale 1.heterotroofidele toiduks 2.hingamine 3.aineringe biosfääris 1.hapnikatmosfäär 2.osoonikihi moodustumine 3.kasvuhooneefekti vältimine(CO2) Aeroobne glükoos kõigi rakkude tsütoplasmas esinev makroergiline ühend , mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekahndjana. Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid.
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi ülekandjana; makroergiline ühend- orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada erinevates biosünteesiprotsessides autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. *energia kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete transpordil *ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist, kolmest fosfaatrühmast. 4.Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne org? *Autotroofne- Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat
Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3
Anaorgaanilised ained – mineraalset päritolu ained Fotosüntees – Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks. Oksüdeerumine – Energia vabaneb. Redutseerimine – Energia salvestub. Vabanenud energiat saab organismis transportida ja talletada ATP abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul. Energiat vahendab ATP. ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi. ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb ADP saab pärast tagasi ATP (-ks) muuta (selleks Kukun energiat). Lagunemisprotsessid – Energia vabaneb, Nt. Glükoosi lagundamine (ehk gükolüüs), toimub oksüdeerumine (aatom loovutab elektrone).
Glükoos on organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. 18) Mitu kJ energiat vabaneb süsivesikute dissimilatsioonil? 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. 19) Mitu kJ energiat vabaneb valkude dissimilatsioonil? 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. 20) Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil? 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat. 21) Selgita mõistet makroergiline ühend? Energiarikkad ühendid; madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energiat ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada. 22) Millest koosneb ATP? ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 23. Nimeta teisi makroergilisi ühendeid! GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin), CTP tsütosiintrifosfaat
Gibbsi energia • Molekulid võtavad oleku, kus nende energia on madalam (vaba energia äraandmine), molekul on madalama energiaga olekus stabiilsem •A B, GA > GB ehk GB – GA = - G • Metaboolse raja korral vaatleme üksikreaktsioonide vaba energia muutuste summat – kui kogusummas on vaba energia muutus negatiivne, siis on raja kulgemine võimali Makroergilised ühendid • Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad • Ühend on makroergiline, kui tema (hüdrolüüsil) lõhustamisel tekib üle 25 kJ/mol energiat • Olulisim energia salvestaja/ülekandja on ATP. ATP hüdrolüüsil vabaneb 30 kJ/mol • ATP hüdrolüüsil ADP-ks kantakse fosforüülgrupp üle biomolekulile, viimane aktiveerub ja saab täita oma ülesandeid metabolismis (nt. Glc Glc-6-P, muutus ATP osalusel) • ATP kujul salvestatud metaboolne energia kasutatakse ära teistes metaboolsetes protsessides, ta on jaotatav üle kogu raku
kus süsteemis antud tingimustel tegelikult eksisteerivad suurused on esitatud kursiivkirjas. Komponentide kontsentratsioonide kaudu väljendub massitoimeseaduse mõju. [C]' [D]' / [A]' [B]' = Q Q - massitoimesuhe Reaktsioonide spontaansuse kriteeriumiks on tegelik vaba energia muut. G = G0' + RT ln Q Tasakaalulähedased reaktsioonid - Q ~ Keq, G väärtused väikesed Metaboolselt pöördumatud reaktsioonid - Q ja Keq väärtuste erinevused kaks ja enam suurusjärku. MAKROERGILISED ÜHENDID Makroergiline = energiarikas Makroergilised molekulid · sisaldavad ühte või mitut kovalentset sidet, mille hüdrolüüsil standardne vaba energia muut G0' - 30 kJ/mol · toimivad rakus põhiliselt mitokondrites produtseeritava energia kohaletoimetajana FOSFOANHÜDRIIDNE SIDE - üldlevinud makroergiline side rakus MAKROERGILISED METABOLIIDID Nukleosüdtrifosfaadid Atsüülfosfaadid Enoolfosfaadid Amidiinfosfaadid Tioolestrid N: KoA-ga aktiveeritud atsüülid ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP)
aasta olümpiamängudel 16 parima sekka. Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATPd. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Mängides tennist, vajab organism palju energiat ja energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid.
Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva
ehituslik funktsioon insuliin transportfunktsioon amööbi liikumine retseptorfunktsioon 17,6 regulatoorne funktsioon hemoglobiin liikumisfunktsioon nahatekised kaitsefunktsioon amülaas energeetiline funktsioon lihasvalgud VIII ATP on kõikides rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne talletaja ja ülekandja. Too näide protsessidest, kus toimub: a) ATP süntees b) kasutamine organismis IX Ühes 400 nukleotiidipaarises DNA-fragmendis tümidiinnukleotiide 30%. Määra kõigi nukleotiidide arvuline sisaldus selles DNA lõigus. X Too kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett.
1.Kirjelda, mis on aine- ja energiavahetus. Organismid vajavad oma elutegevuseks orgaanilisi aineid, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomaseid orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis.
d) millist tüüpi reaktsiooniga on tegemist, kui raku tingimustes reaktsiooni G=-6 kJ/mol 7. Monosahhariidi molekulide lülitumine polüsahhariididesse toimub suhkurnukleotiidideks aktiveerituna. Selgitage: a) Mis on UDP-glükoos UTP + glükoos-1-fosfaat b) Milline on UDP-glükoosi molekuli koostis ja põhimõtteline struktuur UDP-glükoos uridiindifosfaat c) Milline on UDP-glükoosi formeerumise reaktsiooni skeem Glükoos-1-fosfaat (2 P lahkub) + UDP. d) Miks UDP-glükoos on makroergiline ühend Sest lõhustatakse makroergilist fosforsidet. 8. Glükogeeni süntees ja degradatsioon on hästi reguleeritud protsessid, kuna veres peab püsima stabiilsena glükoosi kontsentratsioon 5mM. Millised kaks ensüümi on glükogeeni metabolismi peamised regulaatorid? Selgitage, milline on nende toime. 9. Kas teie organism konverteerib rohkem glükoosi rasvhapeteks või rohkem rasvhappeid glükoosiks? Selgitus? 10
- Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat? - Lipiidide. *Milliseid orgaanilisi aineid lagundatakse organismis energia saamiseks esimesena? - Sahhariidide varusid *Mitu kJ energiat vabaneb süsivesikute dissimilatsioonil? - 1 g -17,6kJ *Mitu kJ energiat vabaneb valkude dissimilatsioonil? - 1 g -17,6kJ *Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil? - 1 g -38,9kJ *Mis on makroergiline ühend? - Orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides *Millest koosneb ATP? - Lämmastikalusest, adeniin , riboosist ja kolmest fosfaatrühmast *Mille poolest erinevad ADP ja ATP? - Lämmastikalusena kuulub GTP koostisse adeniini asemel guaniin. *Milleks kasutatakse organismis makroergilisi ühendeid? - Valkude sünteesiks, RNA sünteesiks, DNA sünteesiks *Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid
valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid. 2. Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained. – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb). 3. ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja. 4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. 5. Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku tsütoplasmas.
monosahhariidist. 19.replikatsioon- DNA kahekordistumine 20.prokarüoot-eeltuumne, eukarüoot-päristuumne 21.homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 22.fagotsütoos- protsess, mille käigus rakk omastab suuri tahkeid molekule 23.autotroof-toodab ise orgaanilist ainet, heterotroof-tarbib valmis orgaanilist ainet. 24.assimilatsioon-biosünteesiprotsess, dissimilatsioon-lagunemisprotsess 25.makroergiline ühend- energiarikas ühend, millega rakk salvestab energiat enda tarbeks. 26. mitoos- rakkude jagunemine, kromosoomide arv tütarrakus ei muutu 27.meioos- sugurakkude ja eoste valmimisviis, muutub pärilikkus ja kromosoomide arv väheneb poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30.sügoot - viljastatud munarakk 31 ontogenees. - organismi areng sünnist surmani 32.embrüo -loode 33
DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Monomeer polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid Nukleotiid nukleiinhappe monomeer Pepiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda
põlemisel, süsiniku ja hapnikuringis tähtsal kohal, fossiilsete kütuste teke(nafta, kivisüsi, maagaas) Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanides harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oküdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekuliseks. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt ATP; GTP; NAD.
tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad.
Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. METABOLISM ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Protsessis võib eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. Energarikkad ehk makroergilised ühendid (üks peamine makroergiline ühend on ATP). Assimilatsioon selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, nukleiinhappeid, lipiide, valke jne. Fotosünteesiks kasutatakse organismivlist päikeseenergiat, kuid enamikuks sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid (saadakse ATP molekulidest). Nälja korral kasutav organism esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide
Esimene etapp isegi vajab energiat, investeering. 2. Glükoos-6-fosfaadi isomeriseerumine: 3. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke: toimub teine fosforüleerimine. 4. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi lõhustumine GAP-ks ja DAP-ks, ensüümiga aldolaas. 5....... 1-5 reaktsioonid on ainult energiat juurde võtnud, kulutanud. Nüüd on investeeringu tasu. 6. 1,3-bisfosfoglütseraadi teke: aldehüüdrühm oksüdeeritakse, tekib makroergiline side. 7. 3-fosfoglütseraadi ja ATP teke: 8. 2-fosfoglütseraadi teke: fosfaatgrupi ülekanne. 9. Fosfoenoolpüruvaadi teke: makroergiline fosfaat. 10. Püruvaadi ja ATP teke: fosfoenoolpüruvaadi energia arvelt sünteesitakse ATP ja püruvaat. Glükolüüs on glükoosi lõhustamine, mille käigus saadakse ATP ning eelkõige NADH hingamisahelaks. Leiab aset tsütoplasmas. Kõigepealt glükoos aktiveeritakse fosforüleerides, kulutatakse ATP-d
monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine ning energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse (40% kasuteguriga). Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekuliks on ribonukleotiid. Glükoosi lagundamine? Täiendava energia saamiseks. Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape
Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne Metabolism- org kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb) Mutageen mutatsioone tekitav tegur Mikrotuubul Päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse. Mitokonder membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.
tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini tsükkel - pimedusstaadiumiensümaatiliste reaktsioonide jada Krebsi tsükkel sama, mis tsitraaditsükkel
-) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal. -) Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid on sõltuvuses valgusest/toimuvad päevasel ajal.
aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 4. assimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik sünteesiprotsessid 5. dissimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik lagundamisprotsessid 6. ATP adenosiintrifosfaat universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis 7. ADP sellest tekib ATP, koostisesse kuulub 2 fosfaatrühma 8. makroergiline ühend madalmolekulaarne energiline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides 9. autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest 10. heterotroof organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 11. miksotroof 12
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas
Sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab energiat, tekivad vajalikud orgaanilised ained Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat?Lipiidide Milliseid orgaanilisi aineid lagundatakse organismis energia saamiseks esimesena?Sahhariidide varusid Mitu kJ energiat vabaneb süsivesikute dissimilatsioonil?1 g -17,6kJ Mitu kJ energiat vabaneb valkude dissimilatsioonil?1 g -17,6kJ Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil?1 g -38,9kJ Mis on makroergiline ühend?Orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides Millest koosneb ATP (oska joonistada ATP molekuli)?Lämmastikalusest, adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast Nimeta veel makroergilisi ühendeidGTP, CTP, UTP, TTP Mille poolest erinevad ADP ja ATP?Lämmastikalusena kuulun GTP koostisse adeniini asemel guaniin Milleks kasutatakse organismis makroergilisi ühendeid?Valkude sünteesiks, RNA sünteesiks, DNA sünteesiks
2.Vajavad energiat elutegevuseks. 3. On olemas kõik elu tunnused. Metabolism on kõik protsessid , mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Metabolism võrdub assimilatsioon(e . anabolism) pluss dissimilatsioon (e. katabolism) Dissimilatsioon: on organismi kõik lagundamisprotsessid. Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks. Nt valk aminohappeks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine. Makroergiline ühend.. ATP Assimilatsioon on organismi kõik sünteesiprotsessid. Assimilatsiooni käigus moodustuvad lihtsama ehittusega molekulidest keerulisema ehitusega orgaanilised ühendid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Assimilatsiooni toimumiseks on vaja enrgiat. Dissi- ja assimialtsiooni Võrdlus. Lähteained. Dissimilatsioon: keerulised orgaanilised ained Assimilatsioon: Anorgaanilised vüi lihtsama ehitusega orgaanilised ained Lõppproduktid:
on põhjustatud teatud minoorse komponendi puudumise poolt toidus Vitamiin "elu amiin" Tiamiin pürofosfaat on koensüümiks kõigile -ketohapete dekarboksüleerimist katalüüsivatele ensüümidele (püruvaadi dehüdrogenaas) Püridoksaal fosfaat Oluline aminohapete metabolismis: · transamineerimine · dekarboksüleerimine · ratsemeriseerumine · kõrvalahela vahetus Koensüüm A CoA või CoASH Atsüülgrupi aktiveerimine moodustub makroergiline tioester side Osaleb atsüülgrupi ülekandereaktsioonides atsüülgrupi doonorina Oluline süsivesikute ja lipiidide metabolismis Olulisemaks ülekantavaks atsüülgrupiks on atsetüülgrupp atsetüül-CoA ehk AcCoA Tetrahüdrofolaat - THF THF osaleb ühesüsinikuliste rühmade ülekandel. Oluline koensüüm puriinide ja pürimidiinide biosünteesil Askorbiinhape Antioksüdant Oluline kollageeni modifitseerimisel Rasvlahustuvad vitamiinid
(nulg, rukkilill) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult
· VESINIK- mida rohkem on yhendis vesinikku, seda energiarikkam on yhend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, sysivesikud) · HAPNIK- oksydeerija e. Kindlustab hingamise · Suhtelt hapnikusse jaguneb elu: 1) anaeroobid- ei kasuta O2 2) aeroobid- kasutavad O2 · L2MMASTIK- esineb valkude aminohapetes, ATP-s nukleiinhapetes, esineb vitamiinides ja alkaloidides. · FOSFOR- leidub nukleiinhapetes, P t6stab yhendi reaktsiooniv6imet, ATP(adenosiintrifosfaat) salvestab energiat-makroergiline yhend. · V22VEL- leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. · Na+/K+ -Naatrium on rakuv2line element, rakus on teda v2he. Kaalium on rakusisene element, v2ljaspool on teda v2he. Need reguleerivad vee tasakaalu, n2rviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning tanspordiprotsessid raku tasandil. · Mg2+- klorofyllis keskne element. Kuulub luude koostisse(fosfaadina) · Ca2+- kuulub luukoe koostisse(fosfaadina, karbonaadina). Osaleb vere hyybimis protsessis
(inimene ja suurem osa organismidest) Metabolism on organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.(Toiduga saadavad org. Ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks) Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid(sellega saadakse organismile vajalikud ühendid:sahhariidid, lipiidid, valgud,nukleiinh) Makroergiline ühend on energiarikas ühend(ATP) 2.Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Glükoloos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilisatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. Organism saab energia toitainetest !!! 3. 1)Sahhariidid(glc) varud loomadel glükogeenina, taimedel tärklisena 2)Lipiidid varud loomadel rasvana,taimedel õlina 3)Valgud-alkohol 4
tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest. Moodustunud NAD on vesinikusidujana uuesti kasutatav glükolüüsil ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Eraldunud vesinik seotakse aga O2'ga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 Pi 36 ATP (kokku hingamisahela järgselt 38 ATP molekuli) Makroergiline ühend orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. ATP, GTP (valkude sünteesil kasutatakse), CTP, UTP kasutatakse kõiki RNA sünteesiks. ATP, GTP, CTP, TTP kasutatakse DNA sünteesiks. Metabolism dissimilatsiooni ja assimilatsiooni protsessid. Organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nim metabolismiks.
lihtsama ehitusega molekulideks. - Dissimilatsiooniprotsessides vabaneb energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. · Orgaaniliste ainete dissimilatsioon - Organismi esmane ja kiireim energiaallikas on sahhariidid. - Järgnevalt kasutab organism rasvu. - Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. · ATP ehk adenosiintrifosfaat - Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. - Makroergiline ühend- aine, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. - Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat. - ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest(adeniin), süsivesikust(riboos), 3 fosfaatrühma. - ATP moodustub glükolüüsil, fotosünteesil, hingamise käigus. · Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE · Glükoosi lagundamine
17. Tsitraaditsükkel koosneb tsüklilisest reaktsiooniahelast, ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape e tsitraat. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H seotakse NAD-i poolt NADH2 (10), mis suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt difundeerub mitokondrist välja. 18. NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline ühend (biomolekul); seob vesiniku ja kannab ta hingamisahelasse 19. Hingamisahel NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Glükolüüsi 2NADH2 + tsitraaditsükli 10NADH2 ühe glükoosi kohta 12NADH2. Vabanevad H aatomitest, moodustunud Nad uuesti glükolüüsi ja titraaditsüklisse eraldunud vesinik seotakse hapnikuga vesi. Vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O 20
ATP ADP + P = ATP + 30kj/mol energiat P-P-P A ASSIMILATSIOON? (väiksest suuremaks) Denaturatsioon EI Replikatsioom JAH Polüpeptiidi moodustamine JAH Nukleotiidide ühinemine Jah Glükogeeni hüdrolüüs EI Vitamiinide teke JAH Makroergilised ühendid ...on energiarikkad ühendid mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ/mol energiat A A P--P--P Makroergiline sinde ATP kasutatakse aktiivseks transpordiks rakumembraanides, ainemolekulide sünteesid, lihasrakkude kontraktsioon, tsütoskeleti tööd GTP osaleb valkude sünteesil ATP GTP CTP UTP on vajalikud RNA sünteesil ATP, GTP, CTP, TTP on vajalikud DNA sõnteesil ATP + S S Pi + ADP ADP + Pi ATP 30kJ A P P P ''' ''' O
energi at. Pi me dus s t a a di umi t ä ht s a ma d p ro ts e s s i d on: — süsi ha ppegaa si si dum i ne at m osf äär i st ; — gl ükoo si sünt ees ; — vaheühen di (NADP) j a ATP al gse sei sun di t aast um i ne (ADP*) Aeroobne glükoosi lagundamine-hapnikuga ,saab 38 ATP-d, ei teki mürke ja pikaajaline Anaeroobne-ilma hapnikuta, saab 2 ATP-d, tekivad mürgid, piimahpe, lühike kestvus 1g lipiide annab kõige rohkem energiat 9kcal Makroergiline ühend-salvestab energiat ja tassib kiiresti seda DNA replikatsioon- raku jagunemine Biheeliks- DNA kaksikahel Valgu süntees- ei saa tagavara võtta 1.etapp- translatsioon DNA-st RNA, see suudab ribosoomides hästi hakkama saada 2.etapp-translatsioon, ribosoomidest tekib valk Aminohape jääkidest mRNA- info valgu kohta, is aminohappe jäägid seal on tRNA- tassib aminohappeid rRNA- paneb aminohappe kokku, mis omakorda moodustab valgu Promootor- algusosa, kust hakkab DNA kirjutamine RNA-ks
1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2. Aeroobib kasutavad O2. Lämmastik. Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Esineb osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor. Leidub nukleiinhappes. P tõstab ühendi reaktsioonivõimet. ATP salvestab energiat makroergiline ühend. Väävel. Leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. Väävel moodustub valkudes sisaldavad sidemeid -S-S-. Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks. Osaleb vere hüübimisel. Tagab lihaste normaalse erutatavuse. Mg2+ esineb samuti kõikides kudedes. On skeleti ehk luude koostiselement. On ensüümide aktivaator. On klorofülli komponent. Tagab erutuse ülekandmise närvidelt
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli.
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Anaroobne glükolüüs - (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille
10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. 11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine 12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13)hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. 14) makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. 15) metabolism- organismi aine- ja energiavahetus 16) piimhape- üks karboksüülhapetest, mis omab olulist tähtsust mitmetes biokeemilistes protsessides. 17)pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. 18) püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape
annaabi.ee 
