Miks liimid liimivad?
Ometi toimivad need põhimõtte poolest samalaadselt sülje kui ka “liimainega”. Selleks kasutatakse
tehisainete molekulid, niinimetatud polümeerid on äärmiselt pikad ahelad, mis ei seostu mitte ainult
omavahel, vaid liituvad kindlalt peaaegu igasuguse pinnaga. Seda nähtust võib võrrelda ka keedetud
makaronidega, mis jahtumisel tihti üksteise ja keedupoti külge kleepuvad.
Enamik liimidest on mingi polümeeri lahused. Liimimise järel lahusti aurub ja siis pääseb mõjule
“makaroniefekt”. See on ka põhjuseks, miks niisugust tüüpi liimid oma anumas tasapisi kõvenevad-
eriti juhul kui kaas või tuubikork kauemaks lahti jäetakse. Teisiti käituvad niinimetatud sekundliimid,
enamjaolt tsüanoakkülaadid. Nendes tekivad liimivad polümeerimolekulid alles hetkel, kui mass
tuubist välja surutakse. Esialgu koosneb see suhteliselt lihtsatest molekulidest, mis aga reastuvad
niiskuse toimel mõne sekundiga hiigelpikkadeks polümeerimolekulideks. Vedelast tehisainest tekib